Esimene koolinädal peale vaheaega on möödunud. Iga kord peale vaheaega on just kui värske algus, luban jälle paremaks hakata ja nii. Enamasti õnnestubki. Mõneks ajaks vähemalt. Vahel löövad emotsioonid üle pea kokku ja on Titanicu tunne. Aga kõik tunded on ajutised.
Valerie'ga sain hiljuti veel kokku. Tema on mu õlg, millele toetuda. Lisaks on ta ka märgatavalt andekas eestikeelsete väljendite õppimises ja minu tuleviku ennustamises:)
Nädalavahetusel käisin isegi ühel yfu üritusel Bernis ja pärast chillisime veel Randoni ja Malvinaga. Sensatsiooniline nagu ikka.
Õues on KEVAD, täna oli +16 kraadi ja jalgrattahooaeg on jälle käes:D Tuhat mõtet ja ideed on peas, samas ei suuda aga keskenduda kuidagi. Matemaatikatunnis joonistan vaid kaelkirjakuid.
Sõber ütles, et peaksin tegelema asjadega, mis mulle midagi tähendavad.. JAH.
Die Antwoord - Evil Boy
Kaelkirjakuid on ju nii raske teha. Ma joonistan mesimummusid, lepatriinusid, tigusid ja tagurpidi elevante aint
AntwortenLöschen