luxury of leaving

Tänane päev ehk neljapäev, 26es (jälle ma kirjutan öösel..ja mu blogi jamab kuupäevaga ehk siis mitte tählele panna hetkel!) oli wunderschön. Esimene varajane ärkamine siin, pool 8 juba. Hostisaga sõitsime varsti rattaga linna ja külastasime mu kooli, St. Micheli gümnaasiumit. Arutasime õppealajuhataja vms'ga, mis klassikallakut ma tahaks. Ma pole suutnud veel otsustada, aga vb võtan itaalia keele. Seda nad alustavad nullist ja siis see oleks ehk hea minu jaoks. See mõte hakkas mulle nii meeldima. Pärast rattaga sõites, juuksed tuules lehvimas, naersin endamisi ja mõtlesin, et mina olengi uus Elizabeth Gilbert. Eriti itaalia keelega ja puha:D:D

Hostisa näitas mulle veel , kus ta ise töötab. Ülikoolis nimelt. Ta õpetab joonistamist/maalimist. See ülikool oli nii väike ja armas. Selline vanamoodsalt nunnu seest ja isegi siseaed on neil, mis on üliilus. Õhkkond oli nii hea seal ja ma kuidagi tunnetasin, et mu hostisale hullult meeldib tema töö. See on hästi tore. Üldse mu mõlemad vahetusvanemad tegelevad huvitavate asjadega. Hostema lubas ka kunagi oma töökohta näidata. Ta tegeleb probleemsete inimestega. Korraldab neile töötubasid vms, siis nad teevad koos keraamikat ja ma leian, et see on väga ühiskonnale kasulik töö.

Kui me siis koju jõudsime, avastasin et kell on alles pool 12, ehk siis tavaliselt ma tõuseks sellel ajal. Mul oli nii hea meel, et olin juba midagi teinud ja ei maga täna oma aega maha. Siis istusin aias ja lihtsalt vaatasin mägesid. Ja ilm oli imeline ning soe.
Pascale kutsus mind Murtenisse pärastlõunaks. Kuidas ma aru saan, et mu sõbrad on autoga minu juurde jõudnud? Kuulen, kuidas sexy bitch kajab üle õue:D Aschbi oli ka kaasas ja autos ma lasin neile ipodist eesti muusikat. Väääga naljakas ikka. Murtenis oli imehea. Külm järv, päike, võrkpall, jäätis ja inimesed. Viel spass.

Õhtul koos Jano, Andrea ja Ladina'ga Berni kinno. Andrea on mu paralleelikas. Step up 3 - hothothot.:D Kino on siin ikka täiega kallis, tavaline pilet Bernis on u 180 eeku. Täiega fun oli. Ma nii armastan neid fotomasinaid kaa, tegime pilte jälle. Ma tahaks nii paljusid asju teile näidata ja seletada, aga mul hetkel pole eriti palju pilte. Ühesõnaga oli tänane hästi tegus päev.

Homme hommikul brunch Pascale' juures. Arvatavasti hakatakse mulle tegema ülevaadet traditsioonilistest šveitsi toitudest.

Vahepeal olen veel Bernis loomaaias käinud. Filmiõhtu Lorini sõpradega ja üks õhtu käisime väljas jälle. Mitmete hostpere sugulastega olen tutvunud. Nii palju nimesid tuleb kogu aeg igast suunast, enamus on nii keerulised ka.

Kolmapäeval tegime hostemaga velofahrenit jälle ehk siis käisime ratastega sõitmas. Hostema tuttava juures on vahetusõpilane Ecuadorist. Kohtusime temaga, tundub tore poiss olevat. Aga keeruline on see, et ta räägib ainult hispaania keelt. Ma ei mõista kuidas see võimalik on, et ta isegi inglise keelt ei oska. Ehk siis väga piiratud suhtlemine. Selles mõttes olen enda saksa keelega täitsa rahul isegi peaaegu..:)

Postkontori kasutamine osutus keerulisemaks, kui eeldasin. Ja nii kaua läheb ka kirjadega, 1-2 nädalat. Veits jama.

Aga ILUSAT SÜNNIPÄEVA, EMME! tundub, et kaardi saad kätte alles saja aasta pärast.:(

Vahetevahel on mu tunded nagu ameerika mäed. Nii raske, samas nii ilus. Nii on.

"parem olex, kui sa peale sellist äraolekut kunagi nii kauax ei lähex ära:D"..mnjaa, tahaks midagi öelda, aga pole olemas piisavalt sõnu.

PS. väga lamp pilt, aga ma tahtsin näidata, kui ilusad 3D-prillid Šveitsis kinos on. nii normaalsed nagu.

PPS. päeva nali - sõidame autoga ja meie ees on kõige imeilusamad lumised mäetipud näha. Ja siis Aschbi küsib:"Kas Eesti on ka teede ääres sarnane maastik?" Suur Munamägi for da win:D

Nende jaoks on mäed sama iseensestmõistetavad kui eestlaste jaoks meri, ma arvan.

Gnarls Barkley - Going on. seda kuulasin kevadel, kui Šveits veel mu reaalsus polnud.

Perekeskne pühapäev

Ärkan üles ja kohe on külalised kohal ning lõunasöök. Hostema Priska mõlemad õed tulid külla.
Grillisime ja värki. Pärast oli tunne, et ma ei taha enam kunagi süüa. Siiski, ma luban , et ma ei võta 10 kilo juurde;)) Sest sellele kõigele järgnes jalutuskäik ka.:D

Nii ongi. Hetkel on elu rahulik. Kool hakkab 30.aug. Millagi pean omale klassikallaku ka valima. Muide, šveitslased käivad koolis 13 aastat. Niiet rõõmustage, inimesed:D

Täna nägin esimest korda siin lumiseid mäetippe! 4000 m kõrgused Alpid paistavad meie maja juurest kaa, kuigi on tegelikult kaugel. Aga need on näha ainult selge ilmaga. Nii ilusad, et peaaegu oleks pisar tulnud. Üritan ehk pilte ka teha millalgi. Eile käisime ka wunderschönis kohas jalutamas. Galtertal vist oli nimeks. Omamoodi nagu kanjon kahe mäe vahel, kus voolab jõgi.

Küll ma varsti hakkan normaalsel ajal ka magama minema. Kallistan!

Mõned pildid kaa!

Kõige üleval mu uus elukoht, paar pilti mägedest. Pildid mu perest. Sinise t-särgiga on Lorin ja rohelises Jano. Viimane pilt Freiburgist, linn, kus ma koolis hakkan käima.

Nii keeruline on meenutada, mis päev täna on, ja millal ma mida tegin. Eks ma võtan oma ajurakud kokku teie nimel. Neljapäeval läks Jano varahommikul muusikafestivalile ja tuleb tagasi alles pühapäeval. Mina tegin Priskaga koos peaaegu kahetunnise rattasõidu. Siin mägedes on rattaga sõitmine ikka hoopis teine teema kui Eestis. Raske, aga huvitav. Tõus ja laskumine.:)

Täna ehk siis reedel (mis siis, et öökohaselt on laupäev) sõisime Pascale'ga ratastega Stine juurde. Tal oli sel nädalal kool juba Bernis ja oli üsna raske olnud. Sõime ananassi ja mõtlesime, et mida kõike ma siin Šveitsis nägema pean. Rivellast olen nii vaimustuses, see on nii hea limonaad. Ja seda müüakse kahjuks ainult Šveitsis. Stine vend Lora oli ka seal ja Sabrina tuli ka varsti. Niisama olime ja nad õpetasid mulle mingit lauamängu:D

Ilm oli soojem, kui keegi meist arvanud oli. Koju jõudmine oli väsitav. Kodus tegime Priskaga pannkooke. Mis on väga imelik, see, et nad ütlevad soolase pannkoogi kohta omlett. Ja mitte kunagi ei söö nad seda hommikul.

Õhtul oli mul jälle nii kiire. Rongid ju ei oota. Siis ma hullult kiirustasin rongijaama ja jõudsin õigeks ajaks. Ning seegi kord jäi rong hiljaks. Ma ei tea, mis omamoodi loogika see on:D Sõitsime Stine ja Sabrinaga Freiburgi. Reede õhtu küll, aga palju just ei toimunud, sest nii paljud on hetkel kuskil ära. Niiet ei pannud rämedalt pidu;D Täna pimedas rattaga koju sõites polnud õnneks enam hirmus.

Teate, et sõna "terviseks" tekitab siin ikka väga sensatsiooni. No saksa keeles on "gesundheit" ja dialektis "sonnit" vms. Ma siis alati ütlen ka kõigile, kuidas eesti keeles on. Siis kõik on nii vaimustatud ja see on nii armas.

Ma ei saa ikka veel hästi magada, aga soovin teile päikest unedesse!

Kuidas seletada saksa keeles kama? polegi võimalik.

Bern oli kena, vägagi. Nägin siiski vaid väikest osa sellest ehk siis kingapoode. Aga mul on aega sellega tutvuda. Mul on kõige jaoks aega.
Olin koos Jano ja tema kahe sõbraga. Omapärane vaatepilt on see, kuidas mehed šoppavad:D

Õhtul käisin jälle Priskaga kultuuritamas. Freiburgis folkloorifestivalil. See oli peaaegu et huvitav.

Täna veetsin aega koos Pascale'i ja Sabrinega. Kõigepealt sõitsime ratastega Freiburgi. Seal sõime imehead jäätist, jalutasime ja šoppasime. Liiga palju ei ole ju võimalik šopata, või on..
Aga ma sain armsa sügisjaki ja olen rahul.
Vahepeal koju ja õhtusöök koos Janoga. Kuidagi naljakas on temaga, teistmoodi, kui ette kujutasin. Siiski tore ja hooliv ja värki.
Õhtul jälle koos P ja S'iga linna. Rong hilines koguni 12 min, kõik šveitslased meganärvis. Nii irooniline, sest ma täiega kiirustasin ja kartsin, et jään rongist maha. Tavaline mina. Keset nädalat midagi eriti ei toimu. Isegi festival oli igav. Seega niisama kohvitasime ja neiud üritasid välja mõelda, mida huvitavat mulle siin Freiburgis näidata. Jalutasime veidi ja tegime plaane. Ma olen ülimalt rõõmus, et ma nendega kohtusin. Nad on mind nii omaks võtnud juba. Üldse on Lorinil lahedad sõbrad. Düdingeni rongijaamas katsetasime fotomasinat. Vahva! Pascale saatis mind isegi rattaga peaaegu koju, sest pimedas oli ikka väga jube. Üksi ma oleks lolliks läinud. Seletasin talle veel tee peal eesti keele omapärasusi kah. Ja rongis hääldasin neile vene keelt, kõik on nii imestunud siin, et ma vene keelt oskan.

Hehh, aknaid ei saa siin üldse kaua lahti hoida. Kohe tulevad mingid jubedused sisse, nt põrnikad. See on see maaelu.

Velofahren macht fit und Regen macht schön! Kõik hea.

Täna olen tubli, jaa..

Mis ma pühapäeval tegin? ajjaaaaa:D Käisin koos ema ja vennaga Papilioramas. Ma ei saanud üldse muidugi aru, kuhu me läheme ja siis ma panin soojalt riidesse. Aga seal oli hoopis troopiline kliima, vot siis. Igatahes tegemist oli botaanikaaia/loomaaiaga, aga mitte päris see. Kolm hiiglaslikku telki oli. Põhiline oli liblikate telk, mis oli väga lahe. Vahel ma kardan liblikaid, aga huvitav oli igatahes. Ja öö-elu telk ja veel üks troopiline. Mu vend teab hullult palju kõigist loomadest. Nahkhiired oli ka ja siis lihtsalt lendasid vabalt meie peade kohal. Ma väga ei nautinud seda.

Õhtul otsustasime emaga lahedad olla ja läksime jalutama. Mõtlesime siis mingi suurema ringi teha, mis siis, et jahekas oli. Mnjaa, ja siis hakkas vihma sadama. Aga selleks ajaks olime juba kodust kaugel. Siis tunnikese pärast jõudsin lirtsuvates vansides koju tagasi ja vapustav oli olla. Soe dušš ja tee. Ja mu vanaema tehtud sussid.

Täna magasin hiiglama kaua ja siis lebotasin veel niisama pärast, kuigi mõtlesin hoopis meile saata ja postkaarte kirjutada. Aga õues oli nii pervolt külm, et ma ei suutnud midagi teha. Lõpuks võtsin end kokku ja panin soojad riided selga. Kampsuni ja salli ja baretti. Kujutate ette, jah! Keset augustit kandsin baretti, vot.:D

Sõitsin rattaga Düdingeni. Ma ei saa isegi aru, mis see on. Linn see pole, küla nagu ka mitte. Mm, külakeskus? Läksingi siis raamatupoodi otsima, nagu mulle soovitati.;) Aga tuleb välja, et siin ei olegi ühtegi raamatupoodi. Üsna kurb. Rõõmustasin siis ennast ricolaga, mu uus hallsi-asendus, et te teaks:) Mu jalad viisid mind lõpuks ikkagi kõige õigemasse kohta. Sain kohe aru, et see ongi see. Peaaegu nagu Universaal Universum. Müüja oli ka nii tore. Mul oli jälle see hetk, nagu vahel juhtub, et hakkan võõrale inimesele lambist oma elulugu rääkima. Nii on vahva mõnikord! See pood oli nii armas, et ma ei saanud midagi ostmata lahkuda. Võtsin ühe saksakeelse romaani, mida müüja soovitas ja ühed viirukid.

Koju tagasi sõites läksin teist kaudu ja eksisin ära muidugi oma rõõmuks. Lõpuks olin surmväsinud, aga jõudsin siiski koju.

Õhtul läksime külla Priska õele, Bernadette'ile. Väga südamlik oli. B oli hästi vahva ja tegeleb huvitavate asjadega, nt tai chi'ga. Samuti on ta hästi palju Indias käinud ja siis me rääkisime sellest palju. Jano tahab ka kunagi tema eeskujul Indiasse minna, B on Jano ristiema (mitteametlikult, nagu paljud asjad siin elus, sest nad pole tegelikult ristitud). Mõtlesime ka , et kust mina endale joogakursuse leiaks.

Jällegi nägin tumedas öötaevas õnne.

Homme pean ennast esimest korda siin sundima varakult tõusma. Lähme Jano ja tema mingi sõbraga Berni. Sounds like fun? hope so.

Ja ongi nädal!

Täna on laupäev. Aii, võinoh, tegelikult juba pühapäeva varahommik:D Ehk siis ma olen siin terve nädala olnud jubaaaaa!!! Mnjaa, minu esimene nädal:) Vaimustav igatahes.

Eile mõtlesin juba terve päeva tühja lasta ja olin kodus niisama. Siis tuli geniaalne mõte minna rattaga sõitma. Kuna ma oleks üksi täiesti ära eksinud esimest korda siin põldude vahel, siis mu hostisa tuli minuga kaasa. Tegime väikse ringi ja väga tore oli. Siin kogu aeg ju mäest üles ja alla, nii et igav ei hakka;) Siis jalutasime rongisillal. Sild on selline, et peal sõidab rong ja all saab jalutada. Ehk siis üsna huvitav on, kui rong su peakohal on;)

Õhtusöögiks oli fondüü! jepijepijee:) Väga maitsev oli, kuigi ma pole eriti harjunud nende juustudega, aga hea ikka. Pärast seda jälle spontaanne istumine baaris, Elite Sierra:D imehea seltskond.

Täna läksid Die Männer ehk siis Lorin ja poisid Egiptusesse puhkust nautima. Viisime Priskaga ta rongijaama ja siis läksime üht huvitavat asja tšekkima, mille nime ma ei mäleta. See oli üks hiiglaslik koobaste kompleks. Seal oli Teise Maailmasõja ajal elanud üksik eremiit, kes oli selle kõik ise ehitanud. Ühesõnaga, üsna kõhe koht. Üksi seal olla ei tahaks.

Õhtul helistas Stine jälle Priskale, et mind välja kutsuda. See on alati nii komisch, sest Stinel pole mõtet mulle helistada, kuna ma pole veel kohalikku numbrit teinud. Käisime Stine, Pascali ja Sabrinega rongiga Freiburgis. Popularis söömas, väga lahe koht ja hea toit. Asub kooli lähedal kaa. Mulle öeldi, et nad käivad seal söömas u kord 2 kuu jooksul, siis on highlight:D

Ilm oli paha. Sadas ja külm hakkas ka. Palju mõtteid polnud, tulime tagasi Düdingeni ja läksime kinno. See twilighti 3.osa. Mis siis, et olin seda juba Eestis näinud. See oli just hea niimoodi mõnes mõttes. Sest Šveitsis on ju ka nii nagu Saksamaal, et kõik välismaa filmid on pealeloetud häälte, mitte subtiitritega. Ehk siis ma teadsin, millest jutt käib ja sain oma kõrvu veidi saksa keelega harjutada. PS. su saksakeelne sõnum pani mind tõesti naeratama.

Ma olen nii õnnelik. Inimesed, kellega ma tutvunud olen, on nii toredad. Enamus on õnneks avatud ja mind hästi omaks võtnud. Kuigi Jano sõpradega ma pole veel kohtunud eriti.

Sain kenasti autoga koju. Jõime jälle Priskaga kahekesi teed ja rääkisime niisama. Siis hakkas kass mu vastu huvi üles näitama ja oleks peaaegu mu kohvri peale magama jäänud. Iep, üsna huvitav loom on ta.

Mul on 2 nädalat veel aega enne kooli! Ja kunagi ei tea, mida homne toob. Nii ongi hea.

Kallistan teid!

Alles gut

Ma magan iga päev liiga kaua. Umbes 12ni. Ja tegelikult ma ju ei magagi. Ma näen hästi imelikke unenägusid, selliseid psühhedeelseid. Ja siis ma ärkan üles, aga ma ei suuda tõusta, sest ma arvan, et kui ma veel magan, näen äkki neid unenägusid, mida tahaks;)) see selleks.

Eile käisin vanematega Swisscomi poes telefone vaatamas. hmmhmmhmm, ma ei tea nendest asjadest palju ja ma ei suuda väga süveneda kaa. Ehk siis ma ei tea, mida teha, et kas teha leping või mitte..midaiganes.

Pärast käisin Lorini ja paari sõbraga Stine juures istumas ja niisama. Oli tore.

Täna pärastlõunal käisime Stine ja Pascaliga Freiburgis šoppamas. Ein bisschen oder ein bisschen zu viel.. selles on küsimus:D Istusime kohvikus, ostsime postkaarte, sõitsime rongiga kaa. Pärast koos Gaby ja Lora'ga (mitte et ma teaks, kuidas kõik neid nimesid tegelt kirjutatakse, aga suva vist) Bad Bonn'is, mis on üks väga omamoodi baar. Sellega on vist ka nii, et kõik teavad seda, aga paljud ei tea, kus see on:D Siis sõitsin rongijaamast rattaga koju. Eriti tore oli, mäest üles autotee peal, kleidiga, ja siis mul olid igast poekotid ka veel. Ja enne, kui ma rattaga sõitsin, sadas vihma. Aga see kõik on hea. Kogemused, nagu ütles kallis sõber.

Jälle pole mul õrna aimugi, mis ma homme teen. Naljakas niimoodi elada. Tahaks teile kõigile postkaarte saata:) aga point on selles, et tegelt ma ei viitsi nii palju saata. Sest teid on nii palju, kellele tahaks.

Olen juba siin!

Nagu mulle kombeks, teen kõike kas hilja või mitte kunagi. Muidugi plaanisin blogi Eestis juba teha, aga mul oli õnneks huvitavamaid tegevus, millega oma õhtuid sisustada.

Anwyho, nüüd olen Šveitsis ja kõik on vägagi wunderbar: ) Praegu tundub olevat teisipäeva öö/varahommik ehk siis jõudsin siia laupäeva hommikul. Viimasel päeval Eestis olin kohutav närvipundar, ma arvan, et kujutate ette. Ja ma võin kinnitada, et lahtipakkimine on kordi kergem kui kaasapakkimine. Mul oli ka tegelt ülekilo mingi 3.5 kilo ju, aga kes ei halastaks minu peale? :D

Sõitsime siis koju autoga lennujaamast ja ma olin nii väsinud! Silmad vajusid kinni kogu aeg.

Aga pere on täitsa tore. Vennad , Lorin (19 ) ja Jano (17 ) on sellised humoorikad , aga ega ma väga hästi ju neid veel ei tunne. Olid minu jaoks suure plakati teinud, kui lennujaama vastu tulid. Vanemad ütlesid, et nad olid seda terve öö teinud :D:D Vanemad, Beat ja Priska, on isegi sõbralikumad, kui ma eeldasin. Niiet täitsa hea on kõik.

Esimesel õhtul juba , vennad võtsid mind oma sugulase sünnipäevale kaasa ja seal oli ikka igast rahvast. Algus minuga väga ei räägitud, aga pärast saabusid Amsterdamist kohale ühed vendade head sõbrad. Nad kõik oli väga sõbralikud ja värki. Täna käisid ka meie juures õhtul niisama istumas. Kutsusid mind igal poole ja lubasid muga šoppama tulla, niiet fun.



Täna ostsime mulle ühistranspordi kaardi, millega kõike saab poole hinnaga. Superkaarti, GAd, mu perel ei ole, niiet mina ka seda ostma ei hakanud. Pärast käisime vanematega Schwarsesee ümbruses jalutamas, nägin natuke mägesid . Pilvedevaheline päike, mägedevee vulin, lehmakellad ja kõik see :)



Überkeeruline on ikka see šveitsi dialekt! Ma ei saa mitte midagi aru peaaegu , kui nad omavahel räägivad. Minuga räägivad nad korralikku saksa keelt, siis ma peaaegu saan aru. Palju ei oska alati vastata , siis ütlen "jajaa" ja naeratan . Saabumise päeval rääkisin rohkem inglise keelt . Aga eks ma pean harjutama, selleks ma ju siin olen. Või midagi sellist ..



Ahjaa, mu kohver kaotati ka ära. Seda pole mul kunagi varem juhtunud . Nad jätsid Kopenhaagenisse selle ja Evely kohvri ka, kes tuli Šveitsi . Järgmine päev sain õnneks juba kätte. Evely elab Zürichi lähedal ehk siis minust kaugel. Siis on veel Randon, kes elab Berni lähedal. Ja järgmisel nädalal peaks Eestist saabuma Kenneth, kes läheb prantsuskeelsesse ossa.



Mina ise elan suhteliselt maakohas. See maja oli vist kunagi farm, selline vana ja suur. Kahekorruseline, esimesel korrusel elab teine pere. Me elame teisel korrusel. Tuba on mul väike, aga kena. Isegi peegel on! Kodus ju polnud:D:D Läheduses suurem linn on Freiburg, seal umbes 15 000 elanikku. See on kakskeelne linn, 2/3 räägivad aga prantsuskeelt hoopis, niiet mul saab topeltkeeruline olema.



Elaks nagu unenäos. Kõik on nii uskumatu ja ma ei kujuta üldse ette, mis juhtuma hakkab. Aga kindlasti ootab mind ees midagi head.

Mõtlen teie kõigi peale. Mõne peale 24/7..



Gute nacht!