Teisipäev algas mittemidagiheadtõotavalt. Sellest hoolimata. Kennethiga kohtudes suutsimegi mõlemad ainult lakkamatult emotsioneerida. Ning oma eesti keelt kuulda oli väga kummaline. toretoretore. Kaua ei olnud, sest otsustasime, et käime mõlemad oma kodudest läbi ja saame õhtul uuesti kokku.
Järgnes mu esimene totaalne feilimine rongidega, aga selle võib maha vaikida. Lõpuks saime kokku ja läksime xx'i, sest ikkagi teisipäeva õhtu juu:D Tuttavaid väga palju polnud, kõik on nii hõivatud juba kooli ja muude asjadega. Keeled lähevad kõik nii segamini omavahel! Teineteisega rääkisime ju eesti keelt, siis teiste inimestega mina saksat ja tema prantsuse keelt. Muidugi hakkan siis vahepeal talle midagi saksa keeles ütlema ja kellelegi teisele eesti keeles. Lisame kõigele sellele veel inglise keele ja itaalia keele tunnid koolis. Ning vahel tuleb tuju inimestele venekeelseid väljendeid õpetada. Siiski, see kõik on nii hea.
Õhtu polnud pikk; lubasin ju tubli olla ja varasema rongiga koju minna.
Kolmapäeva õhtul käisin jalgpallimatši vaatamas. Hostvend Lorin mängis. Alguses oli huvitav, esimesed mõtted olid, et jaa hakkangi nüüd kogu aeg käima. Ning noh, lõpuks mõtlesin, et ei lähe enam kunagi. Niiiii külm oli. Mul oli isegi paks jakk seljas, aga siiski.
Ojaaa, selle tulemusel olengi juba viimased kolm päeva haige. Neljapäev oli veel okei, aga reedel ehk eile koolis ei käinud. Sellegipoolest oli vaja end õhtuks xx'i vedada. Ma olin seda nii oodanud ja tahtsin oma inimesi näha. Lõbus nagu alati. Peagu kõik olid kohal. Lõpuks ilusti viimase rongi peale ning kõik läks kenasti. Pärast siiski veel Fabiani poole edasi. Maisaaaa, mu vennad on vahel ikka nii vennalikud. Alati valvavad mind liiga palju ja räägivad tarka juttu. Sest mina olen ju väike õde.. no tõesti :DD Ning üritan neile siis seletada, et ma saan ise ka hakkama. Tegelikult on nad ju muidugi head ja toredad.
Eks täna olen ikka haige ja ei viitsi midagi teha. Paistab, mis saab.
MA IGATSEN SIND !
AntwortenLöschen