Olen juba siin!

Nagu mulle kombeks, teen kõike kas hilja või mitte kunagi. Muidugi plaanisin blogi Eestis juba teha, aga mul oli õnneks huvitavamaid tegevus, millega oma õhtuid sisustada.

Anwyho, nüüd olen Šveitsis ja kõik on vägagi wunderbar: ) Praegu tundub olevat teisipäeva öö/varahommik ehk siis jõudsin siia laupäeva hommikul. Viimasel päeval Eestis olin kohutav närvipundar, ma arvan, et kujutate ette. Ja ma võin kinnitada, et lahtipakkimine on kordi kergem kui kaasapakkimine. Mul oli ka tegelt ülekilo mingi 3.5 kilo ju, aga kes ei halastaks minu peale? :D

Sõitsime siis koju autoga lennujaamast ja ma olin nii väsinud! Silmad vajusid kinni kogu aeg.

Aga pere on täitsa tore. Vennad , Lorin (19 ) ja Jano (17 ) on sellised humoorikad , aga ega ma väga hästi ju neid veel ei tunne. Olid minu jaoks suure plakati teinud, kui lennujaama vastu tulid. Vanemad ütlesid, et nad olid seda terve öö teinud :D:D Vanemad, Beat ja Priska, on isegi sõbralikumad, kui ma eeldasin. Niiet täitsa hea on kõik.

Esimesel õhtul juba , vennad võtsid mind oma sugulase sünnipäevale kaasa ja seal oli ikka igast rahvast. Algus minuga väga ei räägitud, aga pärast saabusid Amsterdamist kohale ühed vendade head sõbrad. Nad kõik oli väga sõbralikud ja värki. Täna käisid ka meie juures õhtul niisama istumas. Kutsusid mind igal poole ja lubasid muga šoppama tulla, niiet fun.



Täna ostsime mulle ühistranspordi kaardi, millega kõike saab poole hinnaga. Superkaarti, GAd, mu perel ei ole, niiet mina ka seda ostma ei hakanud. Pärast käisime vanematega Schwarsesee ümbruses jalutamas, nägin natuke mägesid . Pilvedevaheline päike, mägedevee vulin, lehmakellad ja kõik see :)



Überkeeruline on ikka see šveitsi dialekt! Ma ei saa mitte midagi aru peaaegu , kui nad omavahel räägivad. Minuga räägivad nad korralikku saksa keelt, siis ma peaaegu saan aru. Palju ei oska alati vastata , siis ütlen "jajaa" ja naeratan . Saabumise päeval rääkisin rohkem inglise keelt . Aga eks ma pean harjutama, selleks ma ju siin olen. Või midagi sellist ..



Ahjaa, mu kohver kaotati ka ära. Seda pole mul kunagi varem juhtunud . Nad jätsid Kopenhaagenisse selle ja Evely kohvri ka, kes tuli Šveitsi . Järgmine päev sain õnneks juba kätte. Evely elab Zürichi lähedal ehk siis minust kaugel. Siis on veel Randon, kes elab Berni lähedal. Ja järgmisel nädalal peaks Eestist saabuma Kenneth, kes läheb prantsuskeelsesse ossa.



Mina ise elan suhteliselt maakohas. See maja oli vist kunagi farm, selline vana ja suur. Kahekorruseline, esimesel korrusel elab teine pere. Me elame teisel korrusel. Tuba on mul väike, aga kena. Isegi peegel on! Kodus ju polnud:D:D Läheduses suurem linn on Freiburg, seal umbes 15 000 elanikku. See on kakskeelne linn, 2/3 räägivad aga prantsuskeelt hoopis, niiet mul saab topeltkeeruline olema.



Elaks nagu unenäos. Kõik on nii uskumatu ja ma ei kujuta üldse ette, mis juhtuma hakkab. Aga kindlasti ootab mind ees midagi head.

Mõtlen teie kõigi peale. Mõne peale 24/7..



Gute nacht!