Montag, 16. August 2010

Täna olen tubli, jaa..

Mis ma pühapäeval tegin? ajjaaaaa:D Käisin koos ema ja vennaga Papilioramas. Ma ei saanud üldse muidugi aru, kuhu me läheme ja siis ma panin soojalt riidesse. Aga seal oli hoopis troopiline kliima, vot siis. Igatahes tegemist oli botaanikaaia/loomaaiaga, aga mitte päris see. Kolm hiiglaslikku telki oli. Põhiline oli liblikate telk, mis oli väga lahe. Vahel ma kardan liblikaid, aga huvitav oli igatahes. Ja öö-elu telk ja veel üks troopiline. Mu vend teab hullult palju kõigist loomadest. Nahkhiired oli ka ja siis lihtsalt lendasid vabalt meie peade kohal. Ma väga ei nautinud seda.


Õhtul otsustasime emaga lahedad olla ja läksime jalutama. Mõtlesime siis mingi suurema ringi teha, mis siis, et jahekas oli. Mnjaa, ja siis hakkas vihma sadama. Aga selleks ajaks olime juba kodust kaugel. Siis tunnikese pärast jõudsin lirtsuvates vansides koju tagasi ja vapustav oli olla. Soe dušš ja tee. Ja mu vanaema tehtud sussid.

Täna magasin hiiglama kaua ja siis lebotasin veel niisama pärast, kuigi mõtlesin hoopis meile saata ja postkaarte kirjutada. Aga õues oli nii pervolt külm, et ma ei suutnud midagi teha. Lõpuks võtsin end kokku ja panin soojad riided selga. Kampsuni ja salli ja baretti. Kujutate ette, jah! Keset augustit kandsin baretti, vot.:D
Sõitsin rattaga Düdingeni. Ma ei saa isegi aru, mis see on. Linn see pole, küla nagu ka mitte. Mm, külakeskus? Läksingi siis raamatupoodi otsima, nagu mulle soovitati.;) Aga tuleb välja, et siin ei olegi ühtegi raamatupoodi. Üsna kurb. Rõõmustasin siis ennast ricolaga, mu uus hallsi-asendus, et te teaks:) Mu jalad viisid mind lõpuks ikkagi kõige õigemasse kohta. Sain kohe aru, et see ongi see. Peaaegu nagu Universaal Universum. Müüja oli ka nii tore. Mul oli jälle see hetk, nagu vahel juhtub, et hakkan võõrale inimesele lambist oma elulugu rääkima. Nii on vahva mõnikord! See pood oli nii armas, et ma ei saanud midagi ostmata lahkuda. Võtsin ühe saksakeelse romaani, mida müüja soovitas ja ühed viirukid.

Koju tagasi sõites läksin teist kaudu ja eksisin ära muidugi oma rõõmuks. Lõpuks olin surmväsinud, aga jõudsin siiski koju.

Õhtul läksime külla Priska õele, Bernadette'ile. Väga südamlik oli. B oli hästi vahva ja tegeleb huvitavate asjadega, nt tai chi'ga. Samuti on ta hästi palju Indias käinud ja siis me rääkisime sellest palju. Jano tahab ka kunagi tema eeskujul Indiasse minna, B on Jano ristiema (mitteametlikult, nagu paljud asjad siin elus, sest nad pole tegelikult ristitud). Mõtlesime ka , et kust mina endale joogakursuse leiaks.

Jällegi nägin tumedas öötaevas õnne.

Homme pean ennast esimest korda siin sundima varakult tõusma. Lähme Jano ja tema mingi sõbraga Berni. Sounds like fun? hope so.

2 Kommentare:

  1. Ohh Britt, nii tore on sinust lugeda ja läbi selle jutu justkui jälle su naeru kuulda. Tahaks nii väga Sulle külla tulla sinna. :)

    AntwortenLöschen
  2. Kallis Anna...nii armas oled! Loodan, et oled sama õnnelik kui mina. Ja see aeg läheb ruttu;)
    Kõik kommentaarid toovad nii naeratuse näole:)

    AntwortenLöschen