Homme on jõulud. Lund hetkel ei ole. Ja ma lihtsalt ei ole jõulu-inimene, saage aru või mitte. Mul pole hetkel midagi teha, muidu ma ei kirjutaks. Koolis läks täna ruttu. Imelik oli kõigile tschüss öelda, isegi kui see vaid kolmeks nädalaks on.
Homme, ülehomme ja üle-ülehomme on ülesöömispühad. Ning siis...peaks midagi tegema, aga ei tea veel, mida.
Nii palju asju on olnud, samas millestki nagu kirjutada ei ole. Ei oska vist oma hinge liialt jagada.
Nädalavahetusel käis Malvina (Slovakkiast) külas. Oli selline rahulik, aga hästi hea. Emotsiooniderohke.
oh eile mul isegi peaaegu oli jõulutunne. Kaunistasime vennaga kuuske ja kuulasime jõulumuusikat ning sõime hiiglaslikul hulgal šokolaadi. jawohl:)
what would you ask, if you had just one question?..
ps. tänan imearmsate jõulukaartide eest!
B.
Donnerstag, 23. Dezember 2010
Samstag, 11. Dezember 2010
Negatiivne jõnks positiivsel graafikul
Schloss Chillion Montreaux' lähedal
Luzern sügisvaheajal
PAOsay goodbye in the pouring rain
and i'll break down as you walk away
stay
Paar päeva tagasi sai 4 kuud täis. Ja ..nii palju võimatuid asju on vahepeal olnud. Ausalt, võimatuid ja kohutavaid ja šokeerivaid ja kõike muud. Aga kõik väidavad, et peale jõule peaks jälle paremaks minema:)
Eelmisel nv-l käisin siin esimest korda suusatamas hostvanematega. See oli täitsa hea isegi. Käisime suhteliselt lühidalt, ühes väiksemas kohas. Seal nägi täpselt nii välja nagu Rootsis.
Viimasel ajal olen üsna palju teiste vahetusõpilastega ka suhelnud. Eks me üritame üksteisele toeks olla. Varsti ongi juba suusalaager.Kool on nii nagu ikka. Tihti on liiga raske hommikul üles tõusta.
Palju vahvaid inimesi on siiski. Neid tuleb kogu aeg juurdegi. Kolmapäeval oli katoliiklik vaba päev wohooo. No miks selliseid asju Eestis pole?!:D Sabrina tuli külla ja tegime koos jõuluküpsiseid. St.Nicholast tähistasime ka hostperega. Päris südamlik oli.
Hurts - Stay
Dienstag, 19. Oktober 2010
Life is amazing, right.
HEI!
YFU laager oli suurepärane. Ning sel ajal sai täis ka 2 kuud mu siiajõudmisest. Armastan oma inimesi siin. Igatsen siiski ka neid, kes Eestis. Kuid tean, et aeg läheb ruttu.
Maailm ongi minu ümber. Inimesed Mehhikost, Jaapanist, Türgist, Slovakkiast, Rumeeniast, USAst ja Lõuna-Aafrikast. Ning veel nii paljudest kohtadest. Meil on ühine keel - tunnete keel. Vahetusaasta algus on nüüd läbi ja tuleb kuidagi edasi minna. Sain jällegi aru, et mul on hostperega väga vedanud:)
Nojaa, mis me siis ikkagi tegime seal? Hästi palju diskussioone ja arutlusi oli vahetusaasta teemal ofkoors. Siis olid workshopid, nt saviga mässamine ja küpsetamine. Vahepeal nsm suhtlemine ja võrkpall. Õhtused tegevused, oma kodumaa esitlemine ja muu. Ning kogu aeg oli kellegagi rääkida, mis oli nii hea. Õhtul häälepaelad valutasid. Ja liiga raske oli tschüss öelda. Jaanuaris on suusalaager, jepijee:D
Tunnen praegu, et kõik võib minna hästi. Kui ma end kokku võtan ja rohkem pingutan. Mis vahel on täitsa omaette teema. Tahan joogasse ka. Viimane nädal koolis oli nii ja naa. Nüüd on lõpuks vaheaeg.
Eile käisime perega Genfis!!! Alguses Montreaux lähedal üht lossi vaatamas, ja siis hiljem Genf. Mis oli ilus ja suur ja hoopis teistsuguse õhkkonnaga kui Freiburg. Haiglaselt külma ja tuulise ilma tõttu ei töötanud isegi kuulus purskkaev Genfi järves. Niiet päris nostalgilisi pilte teha ei saanud, aga siiski. Laevaga sõitsime ka ja nsm jalutasime. Oli hea.
Täna..Magamine on ka vahel kasulik, saab tänase kohta kokkuvõtlikult öelda. Siiski käisin korraks bahnhofis ja rattaga sõitmas. Jee, nüüd saab jälle šokolaadi süüa. Keda huvitab, siis ma pole ennast ikka veel kaalunud.:DDD
Vahel on ikkagi nii, et midagi oleks nagu puudu. Siis kuulan aga head laulu ja vend kutsub mind oma sõpradega välja. Ning jälle on kõik hea.
Kuulake ja saage õnnelikuks:
Asher Roth - G.R.I.N.D.
James Blunt - Stay the night
Tahaks kellegi sooja kätt, aga selle asemel korjan kastaneid taskusse.
YFU laager oli suurepärane. Ning sel ajal sai täis ka 2 kuud mu siiajõudmisest. Armastan oma inimesi siin. Igatsen siiski ka neid, kes Eestis. Kuid tean, et aeg läheb ruttu.
Maailm ongi minu ümber. Inimesed Mehhikost, Jaapanist, Türgist, Slovakkiast, Rumeeniast, USAst ja Lõuna-Aafrikast. Ning veel nii paljudest kohtadest. Meil on ühine keel - tunnete keel. Vahetusaasta algus on nüüd läbi ja tuleb kuidagi edasi minna. Sain jällegi aru, et mul on hostperega väga vedanud:)
Nojaa, mis me siis ikkagi tegime seal? Hästi palju diskussioone ja arutlusi oli vahetusaasta teemal ofkoors. Siis olid workshopid, nt saviga mässamine ja küpsetamine. Vahepeal nsm suhtlemine ja võrkpall. Õhtused tegevused, oma kodumaa esitlemine ja muu. Ning kogu aeg oli kellegagi rääkida, mis oli nii hea. Õhtul häälepaelad valutasid. Ja liiga raske oli tschüss öelda. Jaanuaris on suusalaager, jepijee:D
Tunnen praegu, et kõik võib minna hästi. Kui ma end kokku võtan ja rohkem pingutan. Mis vahel on täitsa omaette teema. Tahan joogasse ka. Viimane nädal koolis oli nii ja naa. Nüüd on lõpuks vaheaeg.
Eile käisime perega Genfis!!! Alguses Montreaux lähedal üht lossi vaatamas, ja siis hiljem Genf. Mis oli ilus ja suur ja hoopis teistsuguse õhkkonnaga kui Freiburg. Haiglaselt külma ja tuulise ilma tõttu ei töötanud isegi kuulus purskkaev Genfi järves. Niiet päris nostalgilisi pilte teha ei saanud, aga siiski. Laevaga sõitsime ka ja nsm jalutasime. Oli hea.
Täna..Magamine on ka vahel kasulik, saab tänase kohta kokkuvõtlikult öelda. Siiski käisin korraks bahnhofis ja rattaga sõitmas. Jee, nüüd saab jälle šokolaadi süüa. Keda huvitab, siis ma pole ennast ikka veel kaalunud.:DDD
Vahel on ikkagi nii, et midagi oleks nagu puudu. Siis kuulan aga head laulu ja vend kutsub mind oma sõpradega välja. Ning jälle on kõik hea.
Kuulake ja saage õnnelikuks:
Asher Roth - G.R.I.N.D.
James Blunt - Stay the night
Tahaks kellegi sooja kätt, aga selle asemel korjan kastaneid taskusse.
Sonntag, 3. Oktober 2010
Es geht mir super.
Heiiiiiii:)
Koolis läheb kõik normaalselt. Mis on uus, on see, et mul on nüüd saksa keele tunnid ka koos ühe prantsuskeelse klassiga. Ning prantsuskeelt kõnelevad inimesed on ikka nii teistsugused. Es geht, aga natuke raske on, kui ma ikka üldse pr keelt ei mõista.
Inimestega läheb ka kõik hästi. Reede le xxeme..Ning Randon tuli külla! woohoooo. Tore oli teda oma inimestele tutvustada. Laupäeval näitasin talle Freiburgi ja niisama jalutasime ja šoppasime.
Õhtul oli Sabrina pool tema sünnipäeva tähistamine, mis oli super. Ta oli india toite teinud ja väga huvitav oli..
Pühapäeval saime lõpuks Kennethi ka kätte. Veetsime jällegi Freiburgis aega ja ronisime katedraali tippu. Kenneth näitas meile ka oma kodu Marly's. hahaha, ja siis ostsime küpsetatud kastaneid, mis olid täitsa omapärased:DD maitsesid nagu oad vms. Lõpuks läks igaüks oma teed, aga tõesti väärt nv oli.
Kõigile teadmiseks, homme hommikul sõidan Broc'i nädalaks. YFU laager. Täna õhtul meenus, et peab koogi küpsetama laagri jaoks. Küsisin lihtsalt venna käest, kas ta teab, kus koogiretsept on. Seepeale otsis ta mulle retsepti ja kõik vajalikud asjad ja aitas mul kooki teha. Nii imearmas temast. Mu vennad on tõesti suurepärased.
Hetkel on öö ja ma pole mitte midagi homseks pakkinud. Edukas.
(Simon suutis mind väga üllatada ja mitte heas mõttes. Eile ma nutsin. Sind igatsen, Marilyn. Tuumapommi peavalu. Indigolapsed.)
Olin kurb ja olin õnnelik.
Päikest!
Koolis läheb kõik normaalselt. Mis on uus, on see, et mul on nüüd saksa keele tunnid ka koos ühe prantsuskeelse klassiga. Ning prantsuskeelt kõnelevad inimesed on ikka nii teistsugused. Es geht, aga natuke raske on, kui ma ikka üldse pr keelt ei mõista.
Inimestega läheb ka kõik hästi. Reede le xxeme..Ning Randon tuli külla! woohoooo. Tore oli teda oma inimestele tutvustada. Laupäeval näitasin talle Freiburgi ja niisama jalutasime ja šoppasime.
Õhtul oli Sabrina pool tema sünnipäeva tähistamine, mis oli super. Ta oli india toite teinud ja väga huvitav oli..
Pühapäeval saime lõpuks Kennethi ka kätte. Veetsime jällegi Freiburgis aega ja ronisime katedraali tippu. Kenneth näitas meile ka oma kodu Marly's. hahaha, ja siis ostsime küpsetatud kastaneid, mis olid täitsa omapärased:DD maitsesid nagu oad vms. Lõpuks läks igaüks oma teed, aga tõesti väärt nv oli.
Kõigile teadmiseks, homme hommikul sõidan Broc'i nädalaks. YFU laager. Täna õhtul meenus, et peab koogi küpsetama laagri jaoks. Küsisin lihtsalt venna käest, kas ta teab, kus koogiretsept on. Seepeale otsis ta mulle retsepti ja kõik vajalikud asjad ja aitas mul kooki teha. Nii imearmas temast. Mu vennad on tõesti suurepärased.
Hetkel on öö ja ma pole mitte midagi homseks pakkinud. Edukas.
(Simon suutis mind väga üllatada ja mitte heas mõttes. Eile ma nutsin. Sind igatsen, Marilyn. Tuumapommi peavalu. Indigolapsed.)
Olin kurb ja olin õnnelik.
Päikest!
Dienstag, 28. September 2010
Elus ja terve, vahel vaid kontaktivõimetu.
Alati kui ma esmaspäeval blogi kirjutan, nt nagu eelmise postituse puhul, siis ma enam see nädal rohkem ei kirjuta. Millegipärast on nii juhtunud. Sest terve nädala ootan nädalavahetust ja siis on see käes jajajaa. Blogi olemasolu meenub alles järgmisel esmaspäeval.
Anywho. Mul läheb kõik suurepäraselt, nagu öeldakse. Eelmisel teisipäeval käisin esimest korda klassiõdedega väljas, Julia ja Danielaga. Muidu tavaliselt ainult Lorini inimestega. Mnjaa, lahe oli. Räägin liiga palju vahel, though. Mitte, et see iseenesest halb oleks, aga valel teemal enamasti..
Kool on olnud okei. Selline tavaline, aga noh, es geht.
Reede - ausalt juba klassikaks muutunud xxeme. Mul on endal ka imelik, et me seal nii palju käime, aga see on parim koht Freiburgis:) Isegi baarmen juba teab mind nägupidi..Sain jälle paljude inimestega tuttavaks. Nüüd on jälle kõik nii segamini. Zum Beispiel, eile hakkas keegi minuga fb-s rääkima. Okei, võin taga ju rääkida, aga ausalt öeldes pole mul õrna aimugi, kes ta on. Isegi siis ei meenu, kui Livia mulle 2x üle seletab, kus ma täpselt temaga tutvusin. Egal.
Laupäev hommikul oli varajane ärkamine, mis kohe üldse ei rõõmustanud. Läksime vahetusvanematega Plaffeien'isse Alpabzug'i vaatama. See tähendab üritust, mille puhul lehmad talveks mägedest tagasi tuuakse. Lehmad on kõik lilledega kaunistatud ja korraldavad oma lehmarongkäiku vms:DD Polnud niiii huvitav, aga kuna see on midagi väga originaal-šveitsilikku, siis mõtlesin, et tasub ikka ära vaadata. Kuigi enamus šveitslasi pole seda isegi näinud. Panen millalgi pilte ka üles.
Õhtul käisin koos Janoga ühel väiksel sünnipäevapeol. Olin talle just eelmine päev öelnud, et tahaksin tema sõpru paremini tundma õppida. Ja siis see oli nii kena temast, et ta mind kaasa kutsus.
Pühapäeval..mis ma tegin? hmmmm. Käisin Lorini jalgpallimatši vaatamas ja olin nsm. Siis jäime Janoga megapaduka kätte, aga see-eest nägime imeilusat topeltvikerkaart! Esmaspäeval suutsid mu neiud mul jälle tuju heaks teha. Käisin Stini, Pascale' ja Liviaga Freiburgis, sest kooli polnud see päev. Mulle meeldib mu klass ja Jano sõbrad on ka kõik väga toredad. Aga esimesest õhtust peale tunnen, kuhu päriselt kuulun. :) Stiniga käisime veel swisscomi poes ja LÕPUKS sain omale kohaliku šveitsi numbri!!! Ma olen nii rõõmus nüüd. Ikka väga suutsin venitada sellega. Siis tegime veel pilte YFU-laagri jaoks. Hmm, pildid oleks pidanud üleeile ära saatma..Noh, äkki teen seda homme.
Aga nüüd ootab mind xxeme. Weil es dienstag ist!
Terviseks:D
Anywho. Mul läheb kõik suurepäraselt, nagu öeldakse. Eelmisel teisipäeval käisin esimest korda klassiõdedega väljas, Julia ja Danielaga. Muidu tavaliselt ainult Lorini inimestega. Mnjaa, lahe oli. Räägin liiga palju vahel, though. Mitte, et see iseenesest halb oleks, aga valel teemal enamasti..
Kool on olnud okei. Selline tavaline, aga noh, es geht.
Reede - ausalt juba klassikaks muutunud xxeme. Mul on endal ka imelik, et me seal nii palju käime, aga see on parim koht Freiburgis:) Isegi baarmen juba teab mind nägupidi..Sain jälle paljude inimestega tuttavaks. Nüüd on jälle kõik nii segamini. Zum Beispiel, eile hakkas keegi minuga fb-s rääkima. Okei, võin taga ju rääkida, aga ausalt öeldes pole mul õrna aimugi, kes ta on. Isegi siis ei meenu, kui Livia mulle 2x üle seletab, kus ma täpselt temaga tutvusin. Egal.
Laupäev hommikul oli varajane ärkamine, mis kohe üldse ei rõõmustanud. Läksime vahetusvanematega Plaffeien'isse Alpabzug'i vaatama. See tähendab üritust, mille puhul lehmad talveks mägedest tagasi tuuakse. Lehmad on kõik lilledega kaunistatud ja korraldavad oma lehmarongkäiku vms:DD Polnud niiii huvitav, aga kuna see on midagi väga originaal-šveitsilikku, siis mõtlesin, et tasub ikka ära vaadata. Kuigi enamus šveitslasi pole seda isegi näinud. Panen millalgi pilte ka üles.
Õhtul käisin koos Janoga ühel väiksel sünnipäevapeol. Olin talle just eelmine päev öelnud, et tahaksin tema sõpru paremini tundma õppida. Ja siis see oli nii kena temast, et ta mind kaasa kutsus.
Pühapäeval..mis ma tegin? hmmmm. Käisin Lorini jalgpallimatši vaatamas ja olin nsm. Siis jäime Janoga megapaduka kätte, aga see-eest nägime imeilusat topeltvikerkaart! Esmaspäeval suutsid mu neiud mul jälle tuju heaks teha. Käisin Stini, Pascale' ja Liviaga Freiburgis, sest kooli polnud see päev. Mulle meeldib mu klass ja Jano sõbrad on ka kõik väga toredad. Aga esimesest õhtust peale tunnen, kuhu päriselt kuulun. :) Stiniga käisime veel swisscomi poes ja LÕPUKS sain omale kohaliku šveitsi numbri!!! Ma olen nii rõõmus nüüd. Ikka väga suutsin venitada sellega. Siis tegime veel pilte YFU-laagri jaoks. Hmm, pildid oleks pidanud üleeile ära saatma..Noh, äkki teen seda homme.
Aga nüüd ootab mind xxeme. Weil es dienstag ist!
Terviseks:D
Montag, 20. September 2010
Head asjad ei tulegi kergelt?
Kolmapäeval läksin lõpuks kooli ja nii hea meel oli jälle inimesi näha. Inimesed on siin tõesti suurepärased:) Ning nüüd olen piisavalt terve ja es geht. Neljapäevane ujumine oli surm. Ma siis väitsin õpetajale, et mul on veefoobia. Aga suva.
Reede õhtul kodus "country-abend". Lorin, Jonas, Fäbu, Aschbi, Stini und ich. Selline rahulik, aga lõbus ja hea. Ma jätkuvalt ei väsi üllatumast, kui Lorin ja mehed midagi korraldavad. Siis on nii naljakas lihtsalt. Sest nad kõik on nii megakummalised, aga mitte halvas mõttes. Jano ilmus ka korraks kohale ja järgmine päev suutis Stini ainult tema tantsuoskusest rääkida:D:D mis oli tõesti hea!
Laupäeva päeval passisin nsm. Seejärel väike naistekas Bad Bonnis. Õhtul lõõõõpuks Neueneggis kellegi geburtstagsfescht. Mis oli hea. Võinoh peamine osa sellest, vahepeal oli verrückt ka. Oli palju tuttavaid, keda polnud mõnda aega näinud. Nii naljakas oli, kui seletasin Jonasele midagi eriti emotsionaalselt. Ja siis keegi umbes koputab õla peale ja küsib, kuskohast ma pärit olen. Väidab siis, et ta lihtsalt tundis huvi, sest mu saksa keel oli eriti komisch. Mida ma ka usun. Nojah:DD Parim ikka lõpus ja üldiselt oli suurepärane.
Pühapäeva hommik. Ahvatlus terve päev maha magada oli tõesti olemas. Aga aga, magades ju Šveitsi avastada ei saa nii palju. Võtsin end kokku ja koos Priska ja Loriniga asusime Lõuna-Šveitsi poole teele. Sihtpunkt oli Genfersee ääres üks kohake. See oli nii väärt ülestõusmist! Jälle midagi täiest uut. Lõuna-Šveits, see on ju päike ja viinamarjaistandused ja vein. Nagu Itaalia või Lõuna-Prantsusmaa. Imeilus! Järve vaadates võis peaaegu ette kujutada, et see on meri. Seltskond koosnes küll peaaegu ainult vanematest inimestest, aga okei oli. Terve päev siis olimegi seal lihtsalt, degusteerisime veine, sõime ja suhtlesime. Hommikusöök, lõuna ja õhtusöök 3in1 ütleks selle kohta. Lõpuks olin niiiiii väsinud. Järjekordselt väga armas päikesepõletus kah;)
Kenneth! Ma pean sulle nalja rääkima! Ma sain su klassijuhatajaga tuttavaks:D:D Nagu kõige lambim asi üldse, eksole:D Ja ta polnud ikka aru saanud, kas sa oled eestlane või soomlane:D
Tänane oli omamoodi. Komisch, aber gut. Ebatõenäoline kooslus, aga võin siiski öelda, et peagu nii see oli. Jaaa, ma kinnitasin endale hommikul, et tuleb suurepärane päev. Sellegipoolest feilisin mingite väikeste tobedate asjadega ja kartsin juba, et olen ära neetud vms:DD Midaiganes. Rahunen nüüd maha ja kõik läheb hästi:) Sest nüüd on kõik ikkagi teistmoodi. Miskit on muutunud. Kuidagi ja millegipärast. Pole üldse enam nii nagu alguses. Eks paistab.
Itaalia keele tunnis tutvustasin Tallinnat. Kõigest paar lauset, sest sellega meie itaalia keele tase piirdub.
Mõtlen, et väga tore oleks, kui homme kõik hästi läheks.
Päikest!;)
Reede õhtul kodus "country-abend". Lorin, Jonas, Fäbu, Aschbi, Stini und ich. Selline rahulik, aga lõbus ja hea. Ma jätkuvalt ei väsi üllatumast, kui Lorin ja mehed midagi korraldavad. Siis on nii naljakas lihtsalt. Sest nad kõik on nii megakummalised, aga mitte halvas mõttes. Jano ilmus ka korraks kohale ja järgmine päev suutis Stini ainult tema tantsuoskusest rääkida:D:D mis oli tõesti hea!
Laupäeva päeval passisin nsm. Seejärel väike naistekas Bad Bonnis. Õhtul lõõõõpuks Neueneggis kellegi geburtstagsfescht. Mis oli hea. Võinoh peamine osa sellest, vahepeal oli verrückt ka. Oli palju tuttavaid, keda polnud mõnda aega näinud. Nii naljakas oli, kui seletasin Jonasele midagi eriti emotsionaalselt. Ja siis keegi umbes koputab õla peale ja küsib, kuskohast ma pärit olen. Väidab siis, et ta lihtsalt tundis huvi, sest mu saksa keel oli eriti komisch. Mida ma ka usun. Nojah:DD Parim ikka lõpus ja üldiselt oli suurepärane.
Pühapäeva hommik. Ahvatlus terve päev maha magada oli tõesti olemas. Aga aga, magades ju Šveitsi avastada ei saa nii palju. Võtsin end kokku ja koos Priska ja Loriniga asusime Lõuna-Šveitsi poole teele. Sihtpunkt oli Genfersee ääres üks kohake. See oli nii väärt ülestõusmist! Jälle midagi täiest uut. Lõuna-Šveits, see on ju päike ja viinamarjaistandused ja vein. Nagu Itaalia või Lõuna-Prantsusmaa. Imeilus! Järve vaadates võis peaaegu ette kujutada, et see on meri. Seltskond koosnes küll peaaegu ainult vanematest inimestest, aga okei oli. Terve päev siis olimegi seal lihtsalt, degusteerisime veine, sõime ja suhtlesime. Hommikusöök, lõuna ja õhtusöök 3in1 ütleks selle kohta. Lõpuks olin niiiiii väsinud. Järjekordselt väga armas päikesepõletus kah;)
Kenneth! Ma pean sulle nalja rääkima! Ma sain su klassijuhatajaga tuttavaks:D:D Nagu kõige lambim asi üldse, eksole:D Ja ta polnud ikka aru saanud, kas sa oled eestlane või soomlane:D
Tänane oli omamoodi. Komisch, aber gut. Ebatõenäoline kooslus, aga võin siiski öelda, et peagu nii see oli. Jaaa, ma kinnitasin endale hommikul, et tuleb suurepärane päev. Sellegipoolest feilisin mingite väikeste tobedate asjadega ja kartsin juba, et olen ära neetud vms:DD Midaiganes. Rahunen nüüd maha ja kõik läheb hästi:) Sest nüüd on kõik ikkagi teistmoodi. Miskit on muutunud. Kuidagi ja millegipärast. Pole üldse enam nii nagu alguses. Eks paistab.
Itaalia keele tunnis tutvustasin Tallinnat. Kõigest paar lauset, sest sellega meie itaalia keele tase piirdub.
Mõtlen, et väga tore oleks, kui homme kõik hästi läheks.
Päikest!;)
Montag, 13. September 2010
Keine Lust
Laupäeva õhtul käisin siiski korraks hostvanematega väljas. Emile Angeloz' skulptuurid. Näitus tema enda aias. Prantslaslik ja mõtlemapanev oli. Aga ma pikalt jahuma ei hakka.
Pühapäeva hommikul taaskord meeliülendav ärkamine kell 7! Et saaks mägedesse matkama minna. Hochmatt - 2152 m. Seekord oli seda natuke liiga palju..Ma olen ju ikka veel haige ka. Muidugi oli vaade ilus! Siiski, polnud päris seda õiget emotsioon see päev.
Viimane pilt, see valge lumine mägi, see on Mont Blanc!!! Seda oli küll väga vähe näha, aga siiski lahe:)
Täna ei olnud jälle mingit isu üles tõusta. Ehk siis kooli ei läinud ja nsm jõin ingveriteed terve päeva. Siis vaatasin "A Walk To Remember" ja "The Notebook". Lihtsalt niiiiiiiiiii..... Valasin veidi pisarad ja mõtisklesin.
"Mäletad, kui sa kuulsid mu südame häält?"
Praegu on kõik juba kuidagi teises staadiumis, võrreldes esimeste nädalatega. On ju kool ja siis on ka tõsisemaid hetki ning asju, mida ma ei mõista. Üldises plaanis kinnitan endale siiski, et kõik on hästi. Ja nii ongi.
Samstag, 11. September 2010
Kõike saab lahendada kohvi, šokolaadi ja ripsmetušiga.
Teisipäev algas mittemidagiheadtõotavalt. Sellest hoolimata. Kennethiga kohtudes suutsimegi mõlemad ainult lakkamatult emotsioneerida. Ning oma eesti keelt kuulda oli väga kummaline. toretoretore. Kaua ei olnud, sest otsustasime, et käime mõlemad oma kodudest läbi ja saame õhtul uuesti kokku.
Järgnes mu esimene totaalne feilimine rongidega, aga selle võib maha vaikida. Lõpuks saime kokku ja läksime xx'i, sest ikkagi teisipäeva õhtu juu:D Tuttavaid väga palju polnud, kõik on nii hõivatud juba kooli ja muude asjadega. Keeled lähevad kõik nii segamini omavahel! Teineteisega rääkisime ju eesti keelt, siis teiste inimestega mina saksat ja tema prantsuse keelt. Muidugi hakkan siis vahepeal talle midagi saksa keeles ütlema ja kellelegi teisele eesti keeles. Lisame kõigele sellele veel inglise keele ja itaalia keele tunnid koolis. Ning vahel tuleb tuju inimestele venekeelseid väljendeid õpetada. Siiski, see kõik on nii hea.
Õhtu polnud pikk; lubasin ju tubli olla ja varasema rongiga koju minna.
Kolmapäeva õhtul käisin jalgpallimatši vaatamas. Hostvend Lorin mängis. Alguses oli huvitav, esimesed mõtted olid, et jaa hakkangi nüüd kogu aeg käima. Ning noh, lõpuks mõtlesin, et ei lähe enam kunagi. Niiiii külm oli. Mul oli isegi paks jakk seljas, aga siiski.
Ojaaa, selle tulemusel olengi juba viimased kolm päeva haige. Neljapäev oli veel okei, aga reedel ehk eile koolis ei käinud. Sellegipoolest oli vaja end õhtuks xx'i vedada. Ma olin seda nii oodanud ja tahtsin oma inimesi näha. Lõbus nagu alati. Peagu kõik olid kohal. Lõpuks ilusti viimase rongi peale ning kõik läks kenasti. Pärast siiski veel Fabiani poole edasi. Maisaaaa, mu vennad on vahel ikka nii vennalikud. Alati valvavad mind liiga palju ja räägivad tarka juttu. Sest mina olen ju väike õde.. no tõesti :DD Ning üritan neile siis seletada, et ma saan ise ka hakkama. Tegelikult on nad ju muidugi head ja toredad.
Eks täna olen ikka haige ja ei viitsi midagi teha. Paistab, mis saab.
Järgnes mu esimene totaalne feilimine rongidega, aga selle võib maha vaikida. Lõpuks saime kokku ja läksime xx'i, sest ikkagi teisipäeva õhtu juu:D Tuttavaid väga palju polnud, kõik on nii hõivatud juba kooli ja muude asjadega. Keeled lähevad kõik nii segamini omavahel! Teineteisega rääkisime ju eesti keelt, siis teiste inimestega mina saksat ja tema prantsuse keelt. Muidugi hakkan siis vahepeal talle midagi saksa keeles ütlema ja kellelegi teisele eesti keeles. Lisame kõigele sellele veel inglise keele ja itaalia keele tunnid koolis. Ning vahel tuleb tuju inimestele venekeelseid väljendeid õpetada. Siiski, see kõik on nii hea.
Õhtu polnud pikk; lubasin ju tubli olla ja varasema rongiga koju minna.
Kolmapäeva õhtul käisin jalgpallimatši vaatamas. Hostvend Lorin mängis. Alguses oli huvitav, esimesed mõtted olid, et jaa hakkangi nüüd kogu aeg käima. Ning noh, lõpuks mõtlesin, et ei lähe enam kunagi. Niiiii külm oli. Mul oli isegi paks jakk seljas, aga siiski.
Ojaaa, selle tulemusel olengi juba viimased kolm päeva haige. Neljapäev oli veel okei, aga reedel ehk eile koolis ei käinud. Sellegipoolest oli vaja end õhtuks xx'i vedada. Ma olin seda nii oodanud ja tahtsin oma inimesi näha. Lõbus nagu alati. Peagu kõik olid kohal. Lõpuks ilusti viimase rongi peale ning kõik läks kenasti. Pärast siiski veel Fabiani poole edasi. Maisaaaa, mu vennad on vahel ikka nii vennalikud. Alati valvavad mind liiga palju ja räägivad tarka juttu. Sest mina olen ju väike õde.. no tõesti :DD Ning üritan neile siis seletada, et ma saan ise ka hakkama. Tegelikult on nad ju muidugi head ja toredad.
Eks täna olen ikka haige ja ei viitsi midagi teha. Paistab, mis saab.
Montag, 6. September 2010
schnalla knallen..neii
Was hast du am Wochenende gemacht? mu lemmikküsimus kõigile täna.
Reede õhtul xx, mu vaieldamatu hetkelemmik. Üritasin teada saada, kuidas seda kirjutatakse, aga jäi ikka segaseks. ventijem, oder etwas sooo, egal;D Mu sõbrad on ikka sitaks hoolivad, peab ütlema. Isegi, kui ma ise pole vahel.
On inimesed, kellega on reede õhtul lõbus. Veelgi paremad on aga need, kes võtavad kontakti laupäeva varalõunal.
Laupäeva õhtul käisin Livia'ga Bernis klubitamas. Tal lõppes väga pikaajaline suhe. Ehk siis oli vaja tema mõtteid eemale juhtida. Schnalaaaa. Minul ei olnud hauptsache s. tuju. Vaid sinuga viitsiks, C.
Pühapäeval oli uni selgelt liiga magus, et end mägedes matkamiseks ohverdada. Tuleb teisi kordigi. Seega nautisin oma rahu ning imetlesin mägesid kaugemalt, aias päikese käes lugedes.
Inimesed on siin tõesti suurepärased. Paremad, kui julgesin loota. Muidugi olen ise ka ehk veidi teistmoodi ja üritan rohkem kui muidu.
Homne tõotab väsitav tulla. Siiskisiiski, on plaanis kohtuda Kennethiga(ka võp eestist)!!!!!!!! Üldse pole naljakas, et me samas linnas koolis käime ja üksteisele väga lähedal elame ning ise seda kuu aega ei tea. Võib olla vahva jälle reaalselt eesti keelt rääkida näost näkku:DDD
mit Livia@wankdorf
Reede õhtul xx, mu vaieldamatu hetkelemmik. Üritasin teada saada, kuidas seda kirjutatakse, aga jäi ikka segaseks. ventijem, oder etwas sooo, egal;D Mu sõbrad on ikka sitaks hoolivad, peab ütlema. Isegi, kui ma ise pole vahel.
On inimesed, kellega on reede õhtul lõbus. Veelgi paremad on aga need, kes võtavad kontakti laupäeva varalõunal.
Laupäeva õhtul käisin Livia'ga Bernis klubitamas. Tal lõppes väga pikaajaline suhe. Ehk siis oli vaja tema mõtteid eemale juhtida. Schnalaaaa. Minul ei olnud hauptsache s. tuju. Vaid sinuga viitsiks, C.
Pühapäeval oli uni selgelt liiga magus, et end mägedes matkamiseks ohverdada. Tuleb teisi kordigi. Seega nautisin oma rahu ning imetlesin mägesid kaugemalt, aias päikese käes lugedes.
Inimesed on siin tõesti suurepärased. Paremad, kui julgesin loota. Muidugi olen ise ka ehk veidi teistmoodi ja üritan rohkem kui muidu.
Homne tõotab väsitav tulla. Siiskisiiski, on plaanis kohtuda Kennethiga(ka võp eestist)!!!!!!!! Üldse pole naljakas, et me samas linnas koolis käime ja üksteisele väga lähedal elame ning ise seda kuu aega ei tea. Võib olla vahva jälle reaalselt eesti keelt rääkida näost näkku:DDD
mit Livia@wankdorf
Sonntag, 5. September 2010
Berni Tierpark
Ega minu arvates ka loomapildid kõige intrigeerivamad pole, aga hetkel mul midagi paremat pakkuda pole. Luban , et võtan ehk järgmine kord fotoka xx-i kaasa, ja siis näete kunagi mu sõpru ja kõiki lahedaid inimesi. Koolist võiks ka pilte teha muidugi.
Musimusi, hoidke südamed soojad!
Donnerstag, 2. September 2010
Gantrisch!
Leidsin, et need pildid väärivad eraldi postitust. Pühapäeva hommikul käisime vanematega päris mägedes matkamas. Kell 10 hommikul oli 6.5 kraadi. Süda aga soe. Tõus oli peaaegu 700 meetrit. Mägi ise, Gantrisch, on u 2200m kõrge. Kõige kõrgemasse tippu välja. Imehea. Nüüd ongi kõik nii päris päriselt.
Minu arvates oli vahepeal seal küll nii eluohtlik. Muidugi nad kinnitasid, et ma ei saa kuskilt alla kukkuda ja surma saada, aga siiski:D Isegi väikeste lastega olid osad seal.
Pilvedevaheline päike.
Ilusa ilmaga võib selle mäe otsast väga kaugele näha. Isegi Mont Blanc paistab ära. Meil oli aga udu kahjuks sel ajal. Paar päeva tagasi oli juba Gantrischi peal ka esimene lumi. Nüüd on see jälle muidugi sulanud.
PS. Kirglikud tervitused kõigile!
Rahul igas hetkes, igal pool?
Ma pole tõesti kaua kirjutanud.
Eelmine nädalalõpp oli peaegu rahulik. Ainult, et Lorin korraldas pühapäeva õhtul meie juures oma vana klassiga peo. Mõne inimese nime pidin jälle vähemalt 5 korda üle küsima. Inimesed on nii huvitavad siin, kõik on nii erinevad ja samas sobivad kokku. Ikka väga paljudel on välismaalastest vanemad ja kõik pärinevad erinevast maailma nurgast.
Esmaspäeva hommik polnud kõige õnnestunum, aga esimene koolipäev algas õnneks alles pärastlõunal. Siin ei tähenda esimene koolipäev eriti midagi. Pole mingit aktust ega kõnesid. Ning keegi ei pane midagi erilist selga.
Alguses ma polnud nii vaimustuses oma klassist. Tundusid kuidagi külmad. Nüüd paari päevaga olen siiski aru saanud, et enamus on väga armsad inimesed. Anna, Annick, Julia, Larisa, Severine, Ilona, Linda, Carolin, Claudia, Daniela, Sarah, Alina, Damiano, Damian, Alain, Jöel, Pascal, Konrad, mina - kokku on meid 19 ja õnneks olen suutnud kõigi nimed meelde jätta. Nad nii üllatavad mind oma lahkusega. Damiano küsib kogu aeg, kas ma ikka tean, millise rongi peale ma minema pean:D Ja nad alati seletavad mulle asju, kui ma midagi aru ei saa.
Kool on natuke teistsugune, kui enamus Eesti koolid. St.Michel on ainult gümnaasium ehk 4 klassi. Õpilasi on aga umbes sama palju kui terves Tallinna Reaalkoolis. Eraldi on prantsuse ja saksakeelsed klassid. Kusjuures prantslased on siin ülekaalus. Ja paralleele ühe aasta peal umbes 10 või rohkemgi. On 5 erinevat hoonet ja natuke raske siin orienteeruda. Ja kogu aeg inimesi nähes mõtlen, et kas ma tunnen neid või mitte. Muidugi kellegi nime ka ei mäleta.
Huvitav nädal on olnud niivõrd-kuivõrd. Iga õhtu olen nii läbi.
Itaalia keelega läks paraku nii, et avastasin, mu õpetaja ei räägi saksa keelt eriti. Ta seletab itaalia keelt prantsuse keeles. Ma hetkel ei kujuta ette, kas minu jaoks on üldse võimalik nii midagi õppida, aga eks paistab.
Täna oli kehalises ujumine, nagu hakkabki olema korra nädalas. Polnud nii kohutav, kui ma eeldasin.
Homme esimene tund alles kl 10.40. Seepärast, et keemiaga on mingi probleem ja prantsuskeeles ma ei käi.
Kõik ütlevad, et mu saksa keel on nii hea jne. Nii irooniline, sest ma täiega sokin lihtsalt.
Muide, niisama mainin, et siin šveitslastel on ka levinud see tervitusmusi-kultuur. Ma arvasin, et see eksisteerib ainult filmides ja Itaalias, aga noh:D:D See on armas, aga ma kunagi ei saa aru , kas 1 või 3 või kas üldse. Neil on väga omaloogika vist.
Siin on nii irooniliselt ilus. Vot.
Eelmine nädalalõpp oli peaegu rahulik. Ainult, et Lorin korraldas pühapäeva õhtul meie juures oma vana klassiga peo. Mõne inimese nime pidin jälle vähemalt 5 korda üle küsima. Inimesed on nii huvitavad siin, kõik on nii erinevad ja samas sobivad kokku. Ikka väga paljudel on välismaalastest vanemad ja kõik pärinevad erinevast maailma nurgast.
Esmaspäeva hommik polnud kõige õnnestunum, aga esimene koolipäev algas õnneks alles pärastlõunal. Siin ei tähenda esimene koolipäev eriti midagi. Pole mingit aktust ega kõnesid. Ning keegi ei pane midagi erilist selga.
Alguses ma polnud nii vaimustuses oma klassist. Tundusid kuidagi külmad. Nüüd paari päevaga olen siiski aru saanud, et enamus on väga armsad inimesed. Anna, Annick, Julia, Larisa, Severine, Ilona, Linda, Carolin, Claudia, Daniela, Sarah, Alina, Damiano, Damian, Alain, Jöel, Pascal, Konrad, mina - kokku on meid 19 ja õnneks olen suutnud kõigi nimed meelde jätta. Nad nii üllatavad mind oma lahkusega. Damiano küsib kogu aeg, kas ma ikka tean, millise rongi peale ma minema pean:D Ja nad alati seletavad mulle asju, kui ma midagi aru ei saa.
Kool on natuke teistsugune, kui enamus Eesti koolid. St.Michel on ainult gümnaasium ehk 4 klassi. Õpilasi on aga umbes sama palju kui terves Tallinna Reaalkoolis. Eraldi on prantsuse ja saksakeelsed klassid. Kusjuures prantslased on siin ülekaalus. Ja paralleele ühe aasta peal umbes 10 või rohkemgi. On 5 erinevat hoonet ja natuke raske siin orienteeruda. Ja kogu aeg inimesi nähes mõtlen, et kas ma tunnen neid või mitte. Muidugi kellegi nime ka ei mäleta.
Huvitav nädal on olnud niivõrd-kuivõrd. Iga õhtu olen nii läbi.
Itaalia keelega läks paraku nii, et avastasin, mu õpetaja ei räägi saksa keelt eriti. Ta seletab itaalia keelt prantsuse keeles. Ma hetkel ei kujuta ette, kas minu jaoks on üldse võimalik nii midagi õppida, aga eks paistab.
Täna oli kehalises ujumine, nagu hakkabki olema korra nädalas. Polnud nii kohutav, kui ma eeldasin.
Homme esimene tund alles kl 10.40. Seepärast, et keemiaga on mingi probleem ja prantsuskeeles ma ei käi.
Kõik ütlevad, et mu saksa keel on nii hea jne. Nii irooniline, sest ma täiega sokin lihtsalt.
Muide, niisama mainin, et siin šveitslastel on ka levinud see tervitusmusi-kultuur. Ma arvasin, et see eksisteerib ainult filmides ja Itaalias, aga noh:D:D See on armas, aga ma kunagi ei saa aru , kas 1 või 3 või kas üldse. Neil on väga omaloogika vist.
Siin on nii irooniliselt ilus. Vot.
Mittwoch, 25. August 2010
luxury of leaving
Tänane päev ehk neljapäev, 26es (jälle ma kirjutan öösel..ja mu blogi jamab kuupäevaga ehk siis mitte tählele panna hetkel!) oli wunderschön. Esimene varajane ärkamine siin, pool 8 juba. Hostisaga sõitsime varsti rattaga linna ja külastasime mu kooli, St. Micheli gümnaasiumit. Arutasime õppealajuhataja vms'ga, mis klassikallakut ma tahaks. Ma pole suutnud veel otsustada, aga vb võtan itaalia keele. Seda nad alustavad nullist ja siis see oleks ehk hea minu jaoks. See mõte hakkas mulle nii meeldima. Pärast rattaga sõites, juuksed tuules lehvimas, naersin endamisi ja mõtlesin, et mina olengi uus Elizabeth Gilbert. Eriti itaalia keelega ja puha:D:D
Hostisa näitas mulle veel , kus ta ise töötab. Ülikoolis nimelt. Ta õpetab joonistamist/maalimist. See ülikool oli nii väike ja armas. Selline vanamoodsalt nunnu seest ja isegi siseaed on neil, mis on üliilus. Õhkkond oli nii hea seal ja ma kuidagi tunnetasin, et mu hostisale hullult meeldib tema töö. See on hästi tore. Üldse mu mõlemad vahetusvanemad tegelevad huvitavate asjadega. Hostema lubas ka kunagi oma töökohta näidata. Ta tegeleb probleemsete inimestega. Korraldab neile töötubasid vms, siis nad teevad koos keraamikat ja ma leian, et see on väga ühiskonnale kasulik töö.
Kui me siis koju jõudsime, avastasin et kell on alles pool 12, ehk siis tavaliselt ma tõuseks sellel ajal. Mul oli nii hea meel, et olin juba midagi teinud ja ei maga täna oma aega maha. Siis istusin aias ja lihtsalt vaatasin mägesid. Ja ilm oli imeline ning soe.
Pascale kutsus mind Murtenisse pärastlõunaks. Kuidas ma aru saan, et mu sõbrad on autoga minu juurde jõudnud? Kuulen, kuidas sexy bitch kajab üle õue:D Aschbi oli ka kaasas ja autos ma lasin neile ipodist eesti muusikat. Väääga naljakas ikka. Murtenis oli imehea. Külm järv, päike, võrkpall, jäätis ja inimesed. Viel spass.
Hostisa näitas mulle veel , kus ta ise töötab. Ülikoolis nimelt. Ta õpetab joonistamist/maalimist. See ülikool oli nii väike ja armas. Selline vanamoodsalt nunnu seest ja isegi siseaed on neil, mis on üliilus. Õhkkond oli nii hea seal ja ma kuidagi tunnetasin, et mu hostisale hullult meeldib tema töö. See on hästi tore. Üldse mu mõlemad vahetusvanemad tegelevad huvitavate asjadega. Hostema lubas ka kunagi oma töökohta näidata. Ta tegeleb probleemsete inimestega. Korraldab neile töötubasid vms, siis nad teevad koos keraamikat ja ma leian, et see on väga ühiskonnale kasulik töö.
Kui me siis koju jõudsime, avastasin et kell on alles pool 12, ehk siis tavaliselt ma tõuseks sellel ajal. Mul oli nii hea meel, et olin juba midagi teinud ja ei maga täna oma aega maha. Siis istusin aias ja lihtsalt vaatasin mägesid. Ja ilm oli imeline ning soe.
Pascale kutsus mind Murtenisse pärastlõunaks. Kuidas ma aru saan, et mu sõbrad on autoga minu juurde jõudnud? Kuulen, kuidas sexy bitch kajab üle õue:D Aschbi oli ka kaasas ja autos ma lasin neile ipodist eesti muusikat. Väääga naljakas ikka. Murtenis oli imehea. Külm järv, päike, võrkpall, jäätis ja inimesed. Viel spass.
Õhtul koos Jano, Andrea ja Ladina'ga Berni kinno. Andrea on mu paralleelikas. Step up 3 - hothothot.:D Kino on siin ikka täiega kallis, tavaline pilet Bernis on u 180 eeku. Täiega fun oli. Ma nii armastan neid fotomasinaid kaa, tegime pilte jälle. Ma tahaks nii paljusid asju teile näidata ja seletada, aga mul hetkel pole eriti palju pilte. Ühesõnaga oli tänane hästi tegus päev.
Homme hommikul brunch Pascale' juures. Arvatavasti hakatakse mulle tegema ülevaadet traditsioonilistest šveitsi toitudest.
Vahepeal olen veel Bernis loomaaias käinud. Filmiõhtu Lorini sõpradega ja üks õhtu käisime väljas jälle. Mitmete hostpere sugulastega olen tutvunud. Nii palju nimesid tuleb kogu aeg igast suunast, enamus on nii keerulised ka.
Kolmapäeval tegime hostemaga velofahrenit jälle ehk siis käisime ratastega sõitmas. Hostema tuttava juures on vahetusõpilane Ecuadorist. Kohtusime temaga, tundub tore poiss olevat. Aga keeruline on see, et ta räägib ainult hispaania keelt. Ma ei mõista kuidas see võimalik on, et ta isegi inglise keelt ei oska. Ehk siis väga piiratud suhtlemine. Selles mõttes olen enda saksa keelega täitsa rahul isegi peaaegu..:)
Postkontori kasutamine osutus keerulisemaks, kui eeldasin. Ja nii kaua läheb ka kirjadega, 1-2 nädalat. Veits jama.
Aga ILUSAT SÜNNIPÄEVA, EMME! tundub, et kaardi saad kätte alles saja aasta pärast.:(
Vahetevahel on mu tunded nagu ameerika mäed. Nii raske, samas nii ilus. Nii on.
"parem olex, kui sa peale sellist äraolekut kunagi nii kauax ei lähex ära:D"..mnjaa, tahaks midagi öelda, aga pole olemas piisavalt sõnu.
PS. väga lamp pilt, aga ma tahtsin näidata, kui ilusad 3D-prillid Šveitsis kinos on. nii normaalsed nagu.
PPS. päeva nali - sõidame autoga ja meie ees on kõige imeilusamad lumised mäetipud näha. Ja siis Aschbi küsib:"Kas Eesti on ka teede ääres sarnane maastik?" Suur Munamägi for da win:D
Nende jaoks on mäed sama iseensestmõistetavad kui eestlaste jaoks meri, ma arvan.
Gnarls Barkley - Going on. seda kuulasin kevadel, kui Šveits veel mu reaalsus polnud.
Montag, 23. August 2010
Perekeskne pühapäev
Ärkan üles ja kohe on külalised kohal ning lõunasöök. Hostema Priska mõlemad õed tulid külla.
Grillisime ja värki. Pärast oli tunne, et ma ei taha enam kunagi süüa. Siiski, ma luban , et ma ei võta 10 kilo juurde;)) Sest sellele kõigele järgnes jalutuskäik ka.:D
Nii ongi. Hetkel on elu rahulik. Kool hakkab 30.aug. Millagi pean omale klassikallaku ka valima. Muide, šveitslased käivad koolis 13 aastat. Niiet rõõmustage, inimesed:D
Täna nägin esimest korda siin lumiseid mäetippe! 4000 m kõrgused Alpid paistavad meie maja juurest kaa, kuigi on tegelikult kaugel. Aga need on näha ainult selge ilmaga. Nii ilusad, et peaaegu oleks pisar tulnud. Üritan ehk pilte ka teha millalgi. Eile käisime ka wunderschönis kohas jalutamas. Galtertal vist oli nimeks. Omamoodi nagu kanjon kahe mäe vahel, kus voolab jõgi.
Küll ma varsti hakkan normaalsel ajal ka magama minema. Kallistan!
Grillisime ja värki. Pärast oli tunne, et ma ei taha enam kunagi süüa. Siiski, ma luban , et ma ei võta 10 kilo juurde;)) Sest sellele kõigele järgnes jalutuskäik ka.:D
Nii ongi. Hetkel on elu rahulik. Kool hakkab 30.aug. Millagi pean omale klassikallaku ka valima. Muide, šveitslased käivad koolis 13 aastat. Niiet rõõmustage, inimesed:D
Täna nägin esimest korda siin lumiseid mäetippe! 4000 m kõrgused Alpid paistavad meie maja juurest kaa, kuigi on tegelikult kaugel. Aga need on näha ainult selge ilmaga. Nii ilusad, et peaaegu oleks pisar tulnud. Üritan ehk pilte ka teha millalgi. Eile käisime ka wunderschönis kohas jalutamas. Galtertal vist oli nimeks. Omamoodi nagu kanjon kahe mäe vahel, kus voolab jõgi.
Küll ma varsti hakkan normaalsel ajal ka magama minema. Kallistan!
Samstag, 21. August 2010
Mõned pildid kaa!
Kõige üleval mu uus elukoht, paar pilti mägedest. Pildid mu perest. Sinise t-särgiga on Lorin ja rohelises Jano. Viimane pilt Freiburgist, linn, kus ma koolis hakkan käima. Nii keeruline on meenutada, mis päev täna on, ja millal ma mida tegin. Eks ma võtan oma ajurakud kokku teie nimel. Neljapäeval läks Jano varahommikul muusikafestivalile ja tuleb tagasi alles pühapäeval. Mina tegin Priskaga koos peaaegu kahetunnise rattasõidu. Siin mägedes on rattaga sõitmine ikka hoopis teine teema kui Eestis. Raske, aga huvitav. Tõus ja laskumine.:)
Täna ehk siis reedel (mis siis, et öökohaselt on laupäev) sõisime Pascale'ga ratastega Stine juurde. Tal oli sel nädalal kool juba Bernis ja oli üsna raske olnud. Sõime ananassi ja mõtlesime, et mida kõike ma siin Šveitsis nägema pean. Rivellast olen nii vaimustuses, see on nii hea limonaad. Ja seda müüakse kahjuks ainult Šveitsis. Stine vend Lora oli ka seal ja Sabrina tuli ka varsti. Niisama olime ja nad õpetasid mulle mingit lauamängu:D
Ilm oli soojem, kui keegi meist arvanud oli. Koju jõudmine oli väsitav. Kodus tegime Priskaga pannkooke. Mis on väga imelik, see, et nad ütlevad soolase pannkoogi kohta omlett. Ja mitte kunagi ei söö nad seda hommikul.
Õhtul oli mul jälle nii kiire. Rongid ju ei oota. Siis ma hullult kiirustasin rongijaama ja jõudsin õigeks ajaks. Ning seegi kord jäi rong hiljaks. Ma ei tea, mis omamoodi loogika see on:D Sõitsime Stine ja Sabrinaga Freiburgi. Reede õhtu küll, aga palju just ei toimunud, sest nii paljud on hetkel kuskil ära. Niiet ei pannud rämedalt pidu;D Täna pimedas rattaga koju sõites polnud õnneks enam hirmus.
Teate, et sõna "terviseks" tekitab siin ikka väga sensatsiooni. No saksa keeles on "gesundheit" ja dialektis "sonnit" vms. Ma siis alati ütlen ka kõigile, kuidas eesti keeles on. Siis kõik on nii vaimustatud ja see on nii armas.
Ma ei saa ikka veel hästi magada, aga soovin teile päikest unedesse!
Donnerstag, 19. August 2010
Kuidas seletada saksa keeles kama? polegi võimalik.
Bern oli kena, vägagi. Nägin siiski vaid väikest osa sellest ehk siis kingapoode. Aga mul on aega sellega tutvuda. Mul on kõige jaoks aega.
Olin koos Jano ja tema kahe sõbraga. Omapärane vaatepilt on see, kuidas mehed šoppavad:D
Õhtul käisin jälle Priskaga kultuuritamas. Freiburgis folkloorifestivalil. See oli peaaegu et huvitav.
Täna veetsin aega koos Pascale'i ja Sabrinega. Kõigepealt sõitsime ratastega Freiburgi. Seal sõime imehead jäätist, jalutasime ja šoppasime. Liiga palju ei ole ju võimalik šopata, või on..
Aga ma sain armsa sügisjaki ja olen rahul.
Vahepeal koju ja õhtusöök koos Janoga. Kuidagi naljakas on temaga, teistmoodi, kui ette kujutasin. Siiski tore ja hooliv ja värki.
Õhtul jälle koos P ja S'iga linna. Rong hilines koguni 12 min, kõik šveitslased meganärvis. Nii irooniline, sest ma täiega kiirustasin ja kartsin, et jään rongist maha. Tavaline mina. Keset nädalat midagi eriti ei toimu. Isegi festival oli igav. Seega niisama kohvitasime ja neiud üritasid välja mõelda, mida huvitavat mulle siin Freiburgis näidata. Jalutasime veidi ja tegime plaane. Ma olen ülimalt rõõmus, et ma nendega kohtusin. Nad on mind nii omaks võtnud juba. Üldse on Lorinil lahedad sõbrad. Düdingeni rongijaamas katsetasime fotomasinat. Vahva! Pascale saatis mind isegi rattaga peaaegu koju, sest pimedas oli ikka väga jube. Üksi ma oleks lolliks läinud. Seletasin talle veel tee peal eesti keele omapärasusi kah. Ja rongis hääldasin neile vene keelt, kõik on nii imestunud siin, et ma vene keelt oskan.
Hehh, aknaid ei saa siin üldse kaua lahti hoida. Kohe tulevad mingid jubedused sisse, nt põrnikad. See on see maaelu.
Velofahren macht fit und Regen macht schön! Kõik hea.
Olin koos Jano ja tema kahe sõbraga. Omapärane vaatepilt on see, kuidas mehed šoppavad:D
Õhtul käisin jälle Priskaga kultuuritamas. Freiburgis folkloorifestivalil. See oli peaaegu et huvitav.
Täna veetsin aega koos Pascale'i ja Sabrinega. Kõigepealt sõitsime ratastega Freiburgi. Seal sõime imehead jäätist, jalutasime ja šoppasime. Liiga palju ei ole ju võimalik šopata, või on..
Aga ma sain armsa sügisjaki ja olen rahul.
Vahepeal koju ja õhtusöök koos Janoga. Kuidagi naljakas on temaga, teistmoodi, kui ette kujutasin. Siiski tore ja hooliv ja värki.
Õhtul jälle koos P ja S'iga linna. Rong hilines koguni 12 min, kõik šveitslased meganärvis. Nii irooniline, sest ma täiega kiirustasin ja kartsin, et jään rongist maha. Tavaline mina. Keset nädalat midagi eriti ei toimu. Isegi festival oli igav. Seega niisama kohvitasime ja neiud üritasid välja mõelda, mida huvitavat mulle siin Freiburgis näidata. Jalutasime veidi ja tegime plaane. Ma olen ülimalt rõõmus, et ma nendega kohtusin. Nad on mind nii omaks võtnud juba. Üldse on Lorinil lahedad sõbrad. Düdingeni rongijaamas katsetasime fotomasinat. Vahva! Pascale saatis mind isegi rattaga peaaegu koju, sest pimedas oli ikka väga jube. Üksi ma oleks lolliks läinud. Seletasin talle veel tee peal eesti keele omapärasusi kah. Ja rongis hääldasin neile vene keelt, kõik on nii imestunud siin, et ma vene keelt oskan.
Hehh, aknaid ei saa siin üldse kaua lahti hoida. Kohe tulevad mingid jubedused sisse, nt põrnikad. See on see maaelu.
Velofahren macht fit und Regen macht schön! Kõik hea.
Montag, 16. August 2010
Täna olen tubli, jaa..
Mis ma pühapäeval tegin? ajjaaaaa:D Käisin koos ema ja vennaga Papilioramas. Ma ei saanud üldse muidugi aru, kuhu me läheme ja siis ma panin soojalt riidesse. Aga seal oli hoopis troopiline kliima, vot siis. Igatahes tegemist oli botaanikaaia/loomaaiaga, aga mitte päris see. Kolm hiiglaslikku telki oli. Põhiline oli liblikate telk, mis oli väga lahe. Vahel ma kardan liblikaid, aga huvitav oli igatahes. Ja öö-elu telk ja veel üks troopiline. Mu vend teab hullult palju kõigist loomadest. Nahkhiired oli ka ja siis lihtsalt lendasid vabalt meie peade kohal. Ma väga ei nautinud seda. 
Õhtul otsustasime emaga lahedad olla ja läksime jalutama. Mõtlesime siis mingi suurema ringi teha, mis siis, et jahekas oli. Mnjaa, ja siis hakkas vihma sadama. Aga selleks ajaks olime juba kodust kaugel. Siis tunnikese pärast jõudsin lirtsuvates vansides koju tagasi ja vapustav oli olla. Soe dušš ja tee. Ja mu vanaema tehtud sussid.
Täna magasin hiiglama kaua ja siis lebotasin veel niisama pärast, kuigi mõtlesin hoopis meile saata ja postkaarte kirjutada. Aga õues oli nii pervolt külm, et ma ei suutnud midagi teha. Lõpuks võtsin end kokku ja panin soojad riided selga. Kampsuni ja salli ja baretti. Kujutate ette, jah! Keset augustit kandsin baretti, vot.:D
Sõitsin rattaga Düdingeni. Ma ei saa isegi aru, mis see on. Linn see pole, küla nagu ka mitte. Mm, külakeskus? Läksingi siis raamatupoodi otsima, nagu mulle soovitati.;) Aga tuleb välja, et siin ei olegi ühtegi raamatupoodi. Üsna kurb. Rõõmustasin siis ennast ricolaga, mu uus hallsi-asendus, et te teaks:) Mu jalad viisid mind lõpuks ikkagi kõige õigemasse kohta. Sain kohe aru, et see ongi see. Peaaegu nagu Universaal Universum. Müüja oli ka nii tore. Mul oli jälle see hetk, nagu vahel juhtub, et hakkan võõrale inimesele lambist oma elulugu rääkima. Nii on vahva mõnikord! See pood oli nii armas, et ma ei saanud midagi ostmata lahkuda. Võtsin ühe saksakeelse romaani, mida müüja soovitas ja ühed viirukid.
Koju tagasi sõites läksin teist kaudu ja eksisin ära muidugi oma rõõmuks. Lõpuks olin surmväsinud, aga jõudsin siiski koju.
Õhtul läksime külla Priska õele, Bernadette'ile. Väga südamlik oli. B oli hästi vahva ja tegeleb huvitavate asjadega, nt tai chi'ga. Samuti on ta hästi palju Indias käinud ja siis me rääkisime sellest palju. Jano tahab ka kunagi tema eeskujul Indiasse minna, B on Jano ristiema (mitteametlikult, nagu paljud asjad siin elus, sest nad pole tegelikult ristitud). Mõtlesime ka , et kust mina endale joogakursuse leiaks.
Jällegi nägin tumedas öötaevas õnne.
Homme pean ennast esimest korda siin sundima varakult tõusma. Lähme Jano ja tema mingi sõbraga Berni. Sounds like fun? hope so.
Sonntag, 15. August 2010
Ja ongi nädal!
Täna on laupäev. Aii, võinoh, tegelikult juba pühapäeva varahommik:D Ehk siis ma olen siin terve nädala olnud jubaaaaa!!! Mnjaa, minu esimene nädal:) Vaimustav igatahes.
Eile mõtlesin juba terve päeva tühja lasta ja olin kodus niisama. Siis tuli geniaalne mõte minna rattaga sõitma. Kuna ma oleks üksi täiesti ära eksinud esimest korda siin põldude vahel, siis mu hostisa tuli minuga kaasa. Tegime väikse ringi ja väga tore oli. Siin kogu aeg ju mäest üles ja alla, nii et igav ei hakka;) Siis jalutasime rongisillal. Sild on selline, et peal sõidab rong ja all saab jalutada. Ehk siis üsna huvitav on, kui rong su peakohal on;)
Õhtusöögiks oli fondüü! jepijepijee:) Väga maitsev oli, kuigi ma pole eriti harjunud nende juustudega, aga hea ikka. Pärast seda jälle spontaanne istumine baaris, Elite Sierra:D imehea seltskond.
Täna läksid Die Männer ehk siis Lorin ja poisid Egiptusesse puhkust nautima. Viisime Priskaga ta rongijaama ja siis läksime üht huvitavat asja tšekkima, mille nime ma ei mäleta. See oli üks hiiglaslik koobaste kompleks. Seal oli Teise Maailmasõja ajal elanud üksik eremiit, kes oli selle kõik ise ehitanud. Ühesõnaga, üsna kõhe koht. Üksi seal olla ei tahaks.
Õhtul helistas Stine jälle Priskale, et mind välja kutsuda. See on alati nii komisch, sest Stinel pole mõtet mulle helistada, kuna ma pole veel kohalikku numbrit teinud. Käisime Stine, Pascali ja Sabrinega rongiga Freiburgis. Popularis söömas, väga lahe koht ja hea toit. Asub kooli lähedal kaa. Mulle öeldi, et nad käivad seal söömas u kord 2 kuu jooksul, siis on highlight:D
Ilm oli paha. Sadas ja külm hakkas ka. Palju mõtteid polnud, tulime tagasi Düdingeni ja läksime kinno. See twilighti 3.osa. Mis siis, et olin seda juba Eestis näinud. See oli just hea niimoodi mõnes mõttes. Sest Šveitsis on ju ka nii nagu Saksamaal, et kõik välismaa filmid on pealeloetud häälte, mitte subtiitritega. Ehk siis ma teadsin, millest jutt käib ja sain oma kõrvu veidi saksa keelega harjutada. PS. su saksakeelne sõnum pani mind tõesti naeratama.
Ma olen nii õnnelik. Inimesed, kellega ma tutvunud olen, on nii toredad. Enamus on õnneks avatud ja mind hästi omaks võtnud. Kuigi Jano sõpradega ma pole veel kohtunud eriti.
Sain kenasti autoga koju. Jõime jälle Priskaga kahekesi teed ja rääkisime niisama. Siis hakkas kass mu vastu huvi üles näitama ja oleks peaaegu mu kohvri peale magama jäänud. Iep, üsna huvitav loom on ta.
Mul on 2 nädalat veel aega enne kooli! Ja kunagi ei tea, mida homne toob. Nii ongi hea.
Kallistan teid!
Eile mõtlesin juba terve päeva tühja lasta ja olin kodus niisama. Siis tuli geniaalne mõte minna rattaga sõitma. Kuna ma oleks üksi täiesti ära eksinud esimest korda siin põldude vahel, siis mu hostisa tuli minuga kaasa. Tegime väikse ringi ja väga tore oli. Siin kogu aeg ju mäest üles ja alla, nii et igav ei hakka;) Siis jalutasime rongisillal. Sild on selline, et peal sõidab rong ja all saab jalutada. Ehk siis üsna huvitav on, kui rong su peakohal on;)
Õhtusöögiks oli fondüü! jepijepijee:) Väga maitsev oli, kuigi ma pole eriti harjunud nende juustudega, aga hea ikka. Pärast seda jälle spontaanne istumine baaris, Elite Sierra:D imehea seltskond.
Täna läksid Die Männer ehk siis Lorin ja poisid Egiptusesse puhkust nautima. Viisime Priskaga ta rongijaama ja siis läksime üht huvitavat asja tšekkima, mille nime ma ei mäleta. See oli üks hiiglaslik koobaste kompleks. Seal oli Teise Maailmasõja ajal elanud üksik eremiit, kes oli selle kõik ise ehitanud. Ühesõnaga, üsna kõhe koht. Üksi seal olla ei tahaks.
Õhtul helistas Stine jälle Priskale, et mind välja kutsuda. See on alati nii komisch, sest Stinel pole mõtet mulle helistada, kuna ma pole veel kohalikku numbrit teinud. Käisime Stine, Pascali ja Sabrinega rongiga Freiburgis. Popularis söömas, väga lahe koht ja hea toit. Asub kooli lähedal kaa. Mulle öeldi, et nad käivad seal söömas u kord 2 kuu jooksul, siis on highlight:D
Ilm oli paha. Sadas ja külm hakkas ka. Palju mõtteid polnud, tulime tagasi Düdingeni ja läksime kinno. See twilighti 3.osa. Mis siis, et olin seda juba Eestis näinud. See oli just hea niimoodi mõnes mõttes. Sest Šveitsis on ju ka nii nagu Saksamaal, et kõik välismaa filmid on pealeloetud häälte, mitte subtiitritega. Ehk siis ma teadsin, millest jutt käib ja sain oma kõrvu veidi saksa keelega harjutada. PS. su saksakeelne sõnum pani mind tõesti naeratama.
Ma olen nii õnnelik. Inimesed, kellega ma tutvunud olen, on nii toredad. Enamus on õnneks avatud ja mind hästi omaks võtnud. Kuigi Jano sõpradega ma pole veel kohtunud eriti.
Sain kenasti autoga koju. Jõime jälle Priskaga kahekesi teed ja rääkisime niisama. Siis hakkas kass mu vastu huvi üles näitama ja oleks peaaegu mu kohvri peale magama jäänud. Iep, üsna huvitav loom on ta.
Mul on 2 nädalat veel aega enne kooli! Ja kunagi ei tea, mida homne toob. Nii ongi hea.
Kallistan teid!
Donnerstag, 12. August 2010
Alles gut
Ma magan iga päev liiga kaua. Umbes 12ni. Ja tegelikult ma ju ei magagi. Ma näen hästi imelikke unenägusid, selliseid psühhedeelseid. Ja siis ma ärkan üles, aga ma ei suuda tõusta, sest ma arvan, et kui ma veel magan, näen äkki neid unenägusid, mida tahaks;)) see selleks.
Eile käisin vanematega Swisscomi poes telefone vaatamas. hmmhmmhmm, ma ei tea nendest asjadest palju ja ma ei suuda väga süveneda kaa. Ehk siis ma ei tea, mida teha, et kas teha leping või mitte..midaiganes.
Pärast käisin Lorini ja paari sõbraga Stine juures istumas ja niisama. Oli tore.
Täna pärastlõunal käisime Stine ja Pascaliga Freiburgis šoppamas. Ein bisschen oder ein bisschen zu viel.. selles on küsimus:D Istusime kohvikus, ostsime postkaarte, sõitsime rongiga kaa. Pärast koos Gaby ja Lora'ga (mitte et ma teaks, kuidas kõik neid nimesid tegelt kirjutatakse, aga suva vist) Bad Bonn'is, mis on üks väga omamoodi baar. Sellega on vist ka nii, et kõik teavad seda, aga paljud ei tea, kus see on:D Siis sõitsin rongijaamast rattaga koju. Eriti tore oli, mäest üles autotee peal, kleidiga, ja siis mul olid igast poekotid ka veel. Ja enne, kui ma rattaga sõitsin, sadas vihma. Aga see kõik on hea. Kogemused, nagu ütles kallis sõber.
Jälle pole mul õrna aimugi, mis ma homme teen. Naljakas niimoodi elada. Tahaks teile kõigile postkaarte saata:) aga point on selles, et tegelt ma ei viitsi nii palju saata. Sest teid on nii palju, kellele tahaks.
Montag, 9. August 2010
Olen juba siin!
Nagu mulle kombeks, teen kõike kas hilja või mitte kunagi. Muidugi plaanisin blogi Eestis juba teha, aga mul oli õnneks huvitavamaid tegevus, millega oma õhtuid sisustada.
Anwyho, nüüd olen Šveitsis ja kõik on vägagi wunderbar: ) Praegu tundub olevat teisipäeva öö/varahommik ehk siis jõudsin siia laupäeva hommikul. Viimasel päeval Eestis olin kohutav närvipundar, ma arvan, et kujutate ette. Ja ma võin kinnitada, et lahtipakkimine on kordi kergem kui kaasapakkimine. Mul oli ka tegelt ülekilo mingi 3.5 kilo ju, aga kes ei halastaks minu peale? :D
Sõitsime siis koju autoga lennujaamast ja ma olin nii väsinud! Silmad vajusid kinni kogu aeg.
Aga pere on täitsa tore. Vennad , Lorin (19 ) ja Jano (17 ) on sellised humoorikad , aga ega ma väga hästi ju neid veel ei tunne. Olid minu jaoks suure plakati teinud, kui lennujaama vastu tulid. Vanemad ütlesid, et nad olid seda terve öö teinud :D:D Vanemad, Beat ja Priska, on isegi sõbralikumad, kui ma eeldasin. Niiet täitsa hea on kõik.
Esimesel õhtul juba , vennad võtsid mind oma sugulase sünnipäevale kaasa ja seal oli ikka igast rahvast. Algus minuga väga ei räägitud, aga pärast saabusid Amsterdamist kohale ühed vendade head sõbrad. Nad kõik oli väga sõbralikud ja värki. Täna käisid ka meie juures õhtul niisama istumas. Kutsusid mind igal poole ja lubasid muga šoppama tulla, niiet fun.
Täna ostsime mulle ühistranspordi kaardi, millega kõike saab poole hinnaga. Superkaarti, GAd, mu perel ei ole, niiet mina ka seda ostma ei hakanud. Pärast käisime vanematega Schwarsesee ümbruses jalutamas, nägin natuke mägesid . Pilvedevaheline päike, mägedevee vulin, lehmakellad ja kõik see :)
Überkeeruline on ikka see šveitsi dialekt! Ma ei saa mitte midagi aru peaaegu , kui nad omavahel räägivad. Minuga räägivad nad korralikku saksa keelt, siis ma peaaegu saan aru. Palju ei oska alati vastata , siis ütlen "jajaa" ja naeratan . Saabumise päeval rääkisin rohkem inglise keelt . Aga eks ma pean harjutama, selleks ma ju siin olen. Või midagi sellist ..
Ahjaa, mu kohver kaotati ka ära. Seda pole mul kunagi varem juhtunud . Nad jätsid Kopenhaagenisse selle ja Evely kohvri ka, kes tuli Šveitsi . Järgmine päev sain õnneks juba kätte. Evely elab Zürichi lähedal ehk siis minust kaugel. Siis on veel Randon, kes elab Berni lähedal. Ja järgmisel nädalal peaks Eestist saabuma Kenneth, kes läheb prantsuskeelsesse ossa.
Mina ise elan suhteliselt maakohas. See maja oli vist kunagi farm, selline vana ja suur. Kahekorruseline, esimesel korrusel elab teine pere. Me elame teisel korrusel. Tuba on mul väike, aga kena. Isegi peegel on! Kodus ju polnud:D:D Läheduses suurem linn on Freiburg, seal umbes 15 000 elanikku. See on kakskeelne linn, 2/3 räägivad aga prantsuskeelt hoopis, niiet mul saab topeltkeeruline olema.
Elaks nagu unenäos. Kõik on nii uskumatu ja ma ei kujuta üldse ette, mis juhtuma hakkab. Aga kindlasti ootab mind ees midagi head.
Mõtlen teie kõigi peale. Mõne peale 24/7..
Gute nacht!
Anwyho, nüüd olen Šveitsis ja kõik on vägagi wunderbar: ) Praegu tundub olevat teisipäeva öö/varahommik ehk siis jõudsin siia laupäeva hommikul. Viimasel päeval Eestis olin kohutav närvipundar, ma arvan, et kujutate ette. Ja ma võin kinnitada, et lahtipakkimine on kordi kergem kui kaasapakkimine. Mul oli ka tegelt ülekilo mingi 3.5 kilo ju, aga kes ei halastaks minu peale? :D
Sõitsime siis koju autoga lennujaamast ja ma olin nii väsinud! Silmad vajusid kinni kogu aeg.
Aga pere on täitsa tore. Vennad , Lorin (19 ) ja Jano (17 ) on sellised humoorikad , aga ega ma väga hästi ju neid veel ei tunne. Olid minu jaoks suure plakati teinud, kui lennujaama vastu tulid. Vanemad ütlesid, et nad olid seda terve öö teinud :D:D Vanemad, Beat ja Priska, on isegi sõbralikumad, kui ma eeldasin. Niiet täitsa hea on kõik.
Esimesel õhtul juba , vennad võtsid mind oma sugulase sünnipäevale kaasa ja seal oli ikka igast rahvast. Algus minuga väga ei räägitud, aga pärast saabusid Amsterdamist kohale ühed vendade head sõbrad. Nad kõik oli väga sõbralikud ja värki. Täna käisid ka meie juures õhtul niisama istumas. Kutsusid mind igal poole ja lubasid muga šoppama tulla, niiet fun.
Täna ostsime mulle ühistranspordi kaardi, millega kõike saab poole hinnaga. Superkaarti, GAd, mu perel ei ole, niiet mina ka seda ostma ei hakanud. Pärast käisime vanematega Schwarsesee ümbruses jalutamas, nägin natuke mägesid . Pilvedevaheline päike, mägedevee vulin, lehmakellad ja kõik see :)
Überkeeruline on ikka see šveitsi dialekt! Ma ei saa mitte midagi aru peaaegu , kui nad omavahel räägivad. Minuga räägivad nad korralikku saksa keelt, siis ma peaaegu saan aru. Palju ei oska alati vastata , siis ütlen "jajaa" ja naeratan . Saabumise päeval rääkisin rohkem inglise keelt . Aga eks ma pean harjutama, selleks ma ju siin olen. Või midagi sellist ..
Ahjaa, mu kohver kaotati ka ära. Seda pole mul kunagi varem juhtunud . Nad jätsid Kopenhaagenisse selle ja Evely kohvri ka, kes tuli Šveitsi . Järgmine päev sain õnneks juba kätte. Evely elab Zürichi lähedal ehk siis minust kaugel. Siis on veel Randon, kes elab Berni lähedal. Ja järgmisel nädalal peaks Eestist saabuma Kenneth, kes läheb prantsuskeelsesse ossa.
Mina ise elan suhteliselt maakohas. See maja oli vist kunagi farm, selline vana ja suur. Kahekorruseline, esimesel korrusel elab teine pere. Me elame teisel korrusel. Tuba on mul väike, aga kena. Isegi peegel on! Kodus ju polnud:D:D Läheduses suurem linn on Freiburg, seal umbes 15 000 elanikku. See on kakskeelne linn, 2/3 räägivad aga prantsuskeelt hoopis, niiet mul saab topeltkeeruline olema.
Elaks nagu unenäos. Kõik on nii uskumatu ja ma ei kujuta üldse ette, mis juhtuma hakkab. Aga kindlasti ootab mind ees midagi head.
Mõtlen teie kõigi peale. Mõne peale 24/7..
Gute nacht!
Abonnieren
Posts (Atom)